You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 2.5.5. Suitsetamise levik <strong>Eesti</strong>s 1990–2006<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
1990 1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006<br />
Allikas: Täiskasvanute tervisekäitumise uuring 2006.<br />
| 42<br />
45<br />
28<br />
15<br />
49<br />
34<br />
19<br />
52<br />
36<br />
24<br />
48<br />
33<br />
22<br />
Mehed<br />
Naised<br />
Kokku<br />
Joonis 2.5.6. 15-aastased, kes alustasid suitsetamist<br />
13-aastaselt või nooremalt<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
42<br />
29<br />
20<br />
<strong>Eesti</strong> täiskasvanute tervisekäitumise uuringu<br />
põhjal on suitsetamise levik <strong>Eesti</strong>s meeste hulgas<br />
1990ndate aastate algusest püsinud muutumatult ning<br />
naiste hulgas pigem mõnevõrra kasvanud. Viimastel<br />
aastatel on siiski märgatav trend alanemisele: 2006.<br />
aasta küsitluse põhjal suitsetas igapävaselt 41% meestest<br />
ning 19,5% naistest (joonis 2.5.5.). Ida-Euroopa<br />
riikidega võrreldes on tegemist keskmise tulemusega,<br />
arenenud Lääne-Euroopa riikides seevastu suitsetavad<br />
mehed keskmiselt vähem (34%) ning naised rohkem<br />
(25%) võrreldes <strong>Eesti</strong>ga (WHO 2002).<br />
Elukvaliteedi seisukohast on väga oluline muutus<br />
töökohas täissuitsetatud ruumides viibimise vähenemine<br />
2006. aastaks võrreldes 1992. aastaga: täiskasvanud<br />
(16–64a) meestel vastavalt 54%-lt 22%-ni ning<br />
naistel 30%-lt 8%-ni (Tekkel jt 2007). Kodus on suitsune<br />
keskkond vähenenud samal ajavahemikul 49%-lt<br />
34%-ni meestel ning 47%-lt 30%-ni naistel (ibid). Suitsustes<br />
ühiskondlikes ruumides viibis 2006. aastal 40%<br />
meestest ja 30% naistest iga päev, kuid enamuse jaoks<br />
jäi see alla 1tunni päevas (ibid).<br />
Suitsetamine saab tavaliselt alguse juba noorukieas.<br />
Oluline osa suitsetajatest väidab, et alustas suitsetamist<br />
ja muutus sõltlasteks juba noorukieas. Suitsetamisega<br />
seotud terviseprobleemid on seotud<br />
suitsetamise kestvuse ja intensiivsusega. Rahvatervise<br />
oluliseks eesmärgiks on ära hoida või siis vähemalt<br />
edasi lükata suitsetamist noorte hulgas. Mida<br />
44<br />
29<br />
20<br />
eestI Läti Leedu Soome Suurbritannia<br />
Allikas: HBSC.<br />
44<br />
28<br />
18<br />
48<br />
33<br />
21<br />
Poisid<br />
Tüdrukud<br />
41<br />
28<br />
20<br />
USA Island<br />
pikemalt on võimalik suitsetamist edasi lükata, seda<br />
vähemtõenäoliselt muututakse sõltlaseks.<br />
Ühelt poolt on viimastel aastatel <strong>Eesti</strong> noorte hulgas<br />
tubakaga katsetajate ja regulaarsete suitsetajate<br />
arv võrreldes viimase ESPAD uuringuga oluliselt langenud<br />
nii poiste kui tüdrukute seas (ESPAD 2008).<br />
Teisalt edestavad jätkuvalt nii <strong>Eesti</strong> poisid kui tüdrukud<br />
eakaaslasi teistes riikides just suitsetamise alustamisega<br />
varases eas. 43% tüdrukutest ja 65% poistest<br />
alustas suitsetamisega 13-aastaselt või nooremalt (joonis<br />
2.5.6.) (HBSC 2005/2006).<br />
Noored ise peavad suitsetamist tervisele väga kahjulikuks<br />
ning selline arvamus on viimastel aastatel<br />
süvenenud. Ligi kolmveerand arvas, et kui sigarette<br />
suitsetada aeg-ajalt, on risk tervist kahjustada madal<br />
või keskmine. Regulaarse suitsetamise korral (pakk<br />
või rohkem päevas), pidasid noored riski tervisele kõrgeks.<br />
Sealjuures hindasid tütarlapsed riski kõrgeks<br />
78%-l juhtudest ja poisid 63%-l. Kahju hinnatakse<br />
kohati isegi suuremaks, kui illegaalsete uimastitega<br />
katsetamisest (ESPAD 2008). Ühelt poolt viitab see<br />
massiivse selgitustöö mõjule, teisalt noortele omase<br />
eksperimenteerimishuvi ülekandumist tubakast erinevatele<br />
mõnuainetele.<br />
Narkootikumid<br />
2006. andmetel oli 15–64-aastastest <strong>Eesti</strong> elanikest<br />
25% proovinud eluajal kanepit. Kõige kõrgem oli levimus<br />
16–24-aastaste hulgas, kus 50% meestest ning<br />
29% naistest olid eluajal proovinud kanepit (Tekkel jt<br />
2007). Süstivaid narkomaane on 2005. aastal läbi viidud<br />
uuringu põhjal <strong>Eesti</strong>s kokku umbes 13 800, kellest<br />
62% on HIV-positiivsed.<br />
Alates 1960. aastatest on kõigis Euroopa ja enamuses<br />
maailma arenenud riikide koolinoorte seas kasvanud<br />
nii legaalsete kui illegaalsete uimastite tarvitamine,<br />
kuid <strong>Eesti</strong> noored ületavad Euroopa keskmist<br />
mitme näitaja poolest (ESPAD 2008). Suur osa 15–16aastastest<br />
õpilastest suitsetab, joob ning katsetab illegaalsete<br />
uimastitega (ESPAD 2008). Siiski, kiire kasvutempo<br />
on viimastel aastatel vähenenud. Uimastite, sh<br />
alkoholiga katsetamist <strong>Eesti</strong>s mõjutab nende võrdlemisi<br />
madal hind ja kerge kättesaadavus. Siiski, peale<br />
1995.–2003. aastani toimunud kiiret tõusu, mil <strong>Eesti</strong><br />
noored lõpuks hakkasid ületama Euroopa keskmisi<br />
näitajaid, ei ole enam 2007. aasta uurimistulemuste<br />
põhjal suurt tarvitajate/katsetajate arvu tõusu täheldatud.<br />
Vastupidi, legaalsete uimastite ning ka mõne<br />
illegaalse uimasti osas on tarvitajate osakaal vähenenud,<br />
kuid on jätkuvalt kõrgem Euroopa keskmisest<br />
(ESPAD).<br />
Illegaalsete uimastitega katsetajate osakaal on<br />
võrreldes 2003. aastaga tõusnud, kuid pikemaajalisi<br />
trende jälgides on kasvutempo aeglustunud. Peamiseks<br />
uimastiks, millega teismelised katsetavad, on<br />
endiselt kanep, kusjuures järjest enam õpilasi ostab<br />
oma esimese uimasti sõbralt. Niisamuti on suurenenud<br />
sallivus uimastitarvitamisse üldiselt – suurenenud<br />
on hästi õppivate noorte osakaal, kes on katse-
Change language