Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
5.5. Tarbimis- ja infoühiskonna<br />
näitajate üldised seosed<br />
elukvaliteediga<br />
Käesolevas alapeatükis vaatleme subjektiivse heaolu<br />
ühe tahu – eluga rahulolu – seoseid tarbimist ja internetikasutust<br />
iseloomustavate koondnäitajate ning tarbimis-<br />
ja infoühiskonda puudutavate orientatsioonidega.<br />
Joonis 5.5.1. reastab seosed eluga rahulolu hinnangu<br />
ning tarbimis- ja infoühiskonna-alaste indeksite<br />
vahel küsitluse “Mina. Maailm. Meedia” 2008.<br />
aasta koguvalimi põhjal arvutatud korrelatsioonikordajate<br />
tugevuse alusel. Näeme, et hinnang eluga<br />
rahulolule on kõige tugevamini seotud rahalise jõukuse<br />
indeksiga, mis mõõdab raha jätkumist mitmesugusteks<br />
kulutusteks, alates korralikust toitumisest ja<br />
lõpetades reisimise ja laste koolitamisega. Seega, tarbimis-<br />
ja infoühiskonna aspektide kontekstis sõltub inimeste<br />
subjektiivne heaolu kõige enam materiaalsetest<br />
tarbimisvõimalustest.<br />
Olulisel kohal tegurite hierarhias on ka internetikasutuse<br />
näitajad – aktiivsus (summeeritud kasutussagedus<br />
tööl/koolis, kodus ja mujal) ning mitmekülgsus<br />
(22 erineva internetitegevuse harrastamise<br />
suhtelise olulisuse koondnäitaja): eluga on rohkem<br />
rahul need, kel on enam ressursse – võimalusi, aega ja<br />
oskusi – interneti igakülgseks kasutamiseks. Hoiakulistest<br />
näitajatest seostub eluga rahuloluga kõige tugevamini<br />
(ja ootuspäraselt negatiivselt) tarbimisalane<br />
rahulolematus – tajutud võimaluste puudumine tervislikuks<br />
toitumiseks ning ebapiisav toidu- ja rõivaste<br />
valik vähendab teatud määral ka üldist eluga rahulolu.<br />
Hedonistlikumad, enam elustiilile ja eneseväljendusele<br />
suunatud tarbimisorientatsioonid – konsumerism<br />
ning brändide väärtustamine 29 – seostuvad rahuloluhinnanguga<br />
vähemal määral kui eelkirjeldatud ressursside-<br />
ja igapäevaelu-kesksed tarbimise ja internetikasutuse<br />
näitajad.<br />
Konsumerismi ja kaubamärkide oluliseks pidamisega<br />
samaväärselt mõjutab eluga rahulolu ka see, kuivõrd<br />
peavad inimesed end informeerituks lähiümbruses,<br />
<strong>Eesti</strong>s ja mujal maailmas toimuvast. Tarbimisühiskonna<br />
suhtes kriitilised ja keskkonnasäästlikud või sellele vastanduvad<br />
30 orientatsioonid seostuvad rahuloluhinnanguga<br />
juba nõrgemini, kusjuures seoste tugevus ja suund<br />
erinevad vanuserühmade lõikes oluliselt.<br />
Vastajate noorim põlvkond (15–29-aastased) eristub<br />
kesk- ja vanemaealistest just seeläbi, et mitmed<br />
tarbimis- ja infoühiskonnaga seotud suundumused –<br />
mitmekülgne internetikasutus, konsumerism ja kaubamärkide<br />
väärtustamine – on nende seas sedavõrd<br />
levinud, et ei seostu rühmasiseste erinevustega eluga<br />
rahulolus. Põlvkonnasisene diferents subjektiivses<br />
heaolus avaldub eeskätt rahaliste ressursside ja internetikasutuse<br />
aktiivsuse erinevuse kaudu – jõukamad ja<br />
sagedamini internetti kasutavad noored on eluga rohkem<br />
rahul. Suurem kriitilisus tarbimisvõimaluste ja -<br />
valikute suhtes seostub ka noorimas earühmas madalama<br />
hinnanguga eluga rahulolule – keskealistega<br />
võrreldes isegi märkimisväärselt tugevamini. Väärib<br />
tähelepanu, et noore põlvkonna hulgas seostub eluga<br />
rahulolu madalama häiritusega tarbimisühiskonna<br />
mõjust noortele ning ükskõiksusega keskkonna suhtes.<br />
Seega, <strong>Eesti</strong>s tunnevad end mõnevõrra paremini<br />
noored, kes on tarbimisvõimaluste suhtes vähemkriitilised,<br />
kes peavad tarbimisühiskonna probleeme enesestmõistetavaks<br />
ning keskkonnasäästlikku tarbimist<br />
Joonis 5.5.1. Eluga rahulolu hinnangu (5 – “täiesti<br />
rahul” … 1 – “üldse mitte rahul”) seosed tarbimis- ja<br />
infoühiskonna-alaste indeksitega vanuserühmades<br />
(Pearsoni korrelatsioonikordajad, p
Change language