You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
keskmise, rahulolu aga üle keskmise. Taani eristub joonisel<br />
oma rahulolu kõrge taseme poolest, kuigi objektiivselt<br />
ollakse rikkuse poolest Hollandi ja Austriaga<br />
samal tasemel. Kui püüda erisuse põhjusi otsida tulujaotusest<br />
(joonis 6.2.2.), siis Taani ja Sloveenia puhul<br />
võib oletada, et oodatust kõrgem subjektiivne hinnang<br />
võib tuleneda ühtlasemast tulujaotusest. <strong>Eesti</strong> puhul ei<br />
pea aga see oletus paika, sest tulujaotus on siin ebaühtlasem<br />
kui Saksamaal või Prantsusmaal, Ungarist ja<br />
Slovakkiast rääkimata.<br />
Joonisel on selgesti näha, et tulujaotuse ja rikkuse<br />
vahel selge seos puudub, nende näitajate vahel usaldusväärset<br />
korrelatsiooni tuvastada ei õnnestunud. Näiteks<br />
jäävad rikkamate riikide hulka kuuluvad Iirimaa<br />
ja Šveits oma tulujaotuse ühtluse poolest valimi keskmisele<br />
alla, samas kui vaeseimate riikide hulka kuuluvad<br />
Bulgaaria ja Rumeenia ületavad valimi keskmist<br />
tulujaotuse ühtluse poolest. Ilmselt ei olegi võimalik<br />
üheselt määrata, kas ühtlasem või vähemühtlasem<br />
tulujaotus on iseenesest hea või halb. Küll saab<br />
aga kontrollida, kas inimesed tunnetavad, et ebaühtlane<br />
tulujaotus on probleem. Selgus, et subjektiivne<br />
hinnang tulujaotusele meie valimis kui tervikus ei ole<br />
selle objektiivsete näitajatega seotud, küll aga on seosed<br />
olemas eri jõukusastmega riikide gruppides. Küsimusele<br />
„Kas riik peaks midagi tegema tulutasemete<br />
erinevuste ühtlustamiseks?“ vastasid ootuspäraselt<br />
pigem jaatavalt vaesemate riikide elanikud (seos rikkusega<br />
–0,741).<br />
Heaolu inimkapitali aspekti objektiivse näitajana<br />
on kasutatud üldnäitajat, mis ühendab keskmise eluea<br />
ja avaliku sektori haridus- ja tervishoiukulutuste näitajad.<br />
Näitaja on üsna tugevasti seotud ka teadus-arendustegevuse<br />
üldnäitajaga (korrelatsioonikordaja 0,60),<br />
mille saime patente, teadus-arenduskulutusi ja teadustöötajate<br />
arvu kirjeldavate algnäitajate üldistamise<br />
tulemusena. Seega annab see näitaja üldistatud pildi<br />
inimkapitali loomisest ja selle olemist riigis. Tervisele<br />
ja haridusele subjektiivse hinnangu saamiseks ühendati<br />
Euroopa sotsiaaluuringus rahulolu hinnangud<br />
hariduse ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele ning<br />
oma terviseseisundile antud hinnangutega. Saadud<br />
üldnäitaja oli seotud ka vastajate formaalhariduse kestusega<br />
(kooliaastate arv) (korrelatsioonikordaja 0,58).<br />
Heaolu inimkapitali aspekti objektiivse ja subjektiivse<br />
üldnäitaja omavaheline korrelatsioon oli 0,76,<br />
seega on seos nõrgem kui heaolu rikkuse aspekti erinevate<br />
näitajate vahel. Riikide jaotumus objektiivse ja<br />
subjektiivse üldnäitaja alusel on toodud joonisel 6.2.3.<br />
Nagu näha, on riikide paiknemine küllalt loogiline.<br />
Nii objektiivse situatsiooni kui ka subjektiivsete hinnangute<br />
poolest on esirinnas Põhjamaad, mõlemad<br />
näitajad on madalad Venemaal ja Ukrainas ning Bulgaarias<br />
ja Rumeenias.<br />
Üksikutes riikides on analoogilise objektiivse<br />
situatsiooni korral antud subjektiivsete hinnangute<br />
erinevus päris suur. Näiteks <strong>Eesti</strong>s ollakse heaolu<br />
inimkapitali aspektiga tunduvalt rohkem rahul kui<br />
enam-vähem samas situatsioonis olevates Bulgaarias<br />
Joonis 6.2.1. Heaolu majandusliku aspekti<br />
objektiivse ja subjektiivse hinnangu seos<br />
Rahulolu majandusliku seisuga<br />
2,00000<br />
1,00000<br />
,00000<br />
-1,00000<br />
Poola<br />
Rumeenia<br />
eestI<br />
Slovakkia<br />
Läti Ungari<br />
Venemaa<br />
Rootsi<br />
Soome<br />
Austria<br />
Hispaania<br />
Sloveenia<br />
Saksamaa<br />
Portugal<br />
Taani<br />
Šveits<br />
Holland<br />
Iirimaa<br />
Suurbritannia<br />
Belgia<br />
Prantsusmaa<br />
Norra<br />
Ukraina<br />
-2,00000<br />
Bulgaaria<br />
-2,000 -1,000 ,000<br />
Rikkus<br />
1,000 2,000<br />
Joonis 6.2.2. Tulujaotuse ja majandusliku seisuga<br />
rahulolu seos<br />
Rahulolu majandusliku seisuga<br />
2,00000<br />
1,00000<br />
,00000<br />
-1,00000<br />
-2,00000<br />
Portugal<br />
Iirimaa<br />
Šveits<br />
Holland<br />
Suurbritannia Belgia<br />
Hispaania<br />
Venemaa<br />
Läti<br />
eestI<br />
Prantsusmaa<br />
Poola<br />
Bulgaaria<br />
Taani<br />
Austria<br />
Rumeenia<br />
-2,000 -1,000 ,000 1,000<br />
Tulujaotus<br />
Norra<br />
Rootsi<br />
Soome<br />
Sloveenia<br />
Saksamaa<br />
Slovakkia<br />
Ungari<br />
Ukraina<br />
Joonis 6.2.3. Inimkapitali ning tervise ja haridusega<br />
rahulolu seos<br />
Rahulolu hariduse ja tervisega<br />
2,000<br />
1,000<br />
,000<br />
-1,000<br />
Rumeenia<br />
Venemaa<br />
eestI<br />
Läti<br />
Bulgaaria<br />
Slovakkia<br />
Poola<br />
Ungari<br />
Belgia<br />
Soome<br />
Šveits<br />
Austria<br />
Taani<br />
Norra<br />
Iirimaa<br />
Rootsi<br />
Suurbritannia<br />
Holland<br />
Prantsusmaa<br />
Hispaania<br />
Sloveenia<br />
Saksamaa<br />
Portugal<br />
-2,000<br />
Ukraina<br />
-3,00000 -2,00000 -1,00000 ,00000 1,00000 2,00000<br />
Inimkapital<br />
127 |
Change language