27.05.2013 Views

Estonian - Eesti Koostöö Kogu

Estonian - Eesti Koostöö Kogu

Estonian - Eesti Koostöö Kogu

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Joonis 1.2.2. Meeste ja naiste oodatav keskmine eluiga sünnil<br />

85<br />

80<br />

75<br />

70<br />

65<br />

Allikas: Eurostat.<br />

| 14<br />

Leedu<br />

Naised<br />

Mehed<br />

Läti<br />

eestI<br />

Bulgaaria<br />

Ungari<br />

Rumeenia<br />

Joonis 1.2.3. Meeste, naiste ja kogurahvastiku<br />

keskmine oodatav eluiga sünnil<br />

80<br />

75<br />

70<br />

Slovakkia<br />

65<br />

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007<br />

Mehed Naised <strong>Eesti</strong><br />

Allikas: Statistikaamet.<br />

Poola<br />

Horvaatia<br />

Tšehhi<br />

Sloveenia<br />

Joonis 1.2.4. Keskmine oodatav eluiga<br />

<strong>Eesti</strong> regioonides<br />

80<br />

70<br />

60<br />

50<br />

40<br />

30<br />

20<br />

10<br />

0<br />

Mehed<br />

Naised<br />

<strong>Eesti</strong><br />

Põhja-<strong>Eesti</strong> Kesk-<strong>Eesti</strong> Kirde-<strong>Eesti</strong> Lääne-<strong>Eesti</strong> Lõuna-<strong>Eesti</strong><br />

Allikas: Statistikaamet.<br />

Portugal<br />

Soome<br />

Taani<br />

68,75 67,06 62,21 67,55 68,06<br />

78,22 77,48 76,04 78,77 79,21<br />

72,82 72,82 72,82 72,82 72,82<br />

Pilk tulevikku. Rahvaarvu muutumine<br />

Praegu ei ulatu summaarne sündimuskordaja üheski<br />

Euroopa riigis taastetasemeni, mille väärtuseks on ca<br />

2,1. Suures osas riikides on siiski loomulik iive positiivne.<br />

Üheks selle põhjuseks on keskmise eluea järjepidev<br />

pikenemine. Mõjub ka see, et suures osas Euroopa<br />

riikidest on ajalooliselt kujunenud selline rahvastikustruktuur,<br />

et vanemad põlvkonnad (kelle hulgas on<br />

enam lahkujaid) on tänu varasemale demograafilisele<br />

Belgia<br />

Luksemburg<br />

Malta<br />

Suurbritannia<br />

Saksamaa<br />

Kreeka<br />

Austria<br />

Iirimaa<br />

Prantsusmaa<br />

Hispaania<br />

27 liikmesriigi keskmine oodatav eluiga oli 2004. aastal<br />

meestel 75,2 ja naistel 81,5 aastat, <strong>Eesti</strong>s aga samal<br />

aastal meestel 66,3 ja naistel 77,8 aastat. <strong>Eesti</strong> madala<br />

keskmise eluea põhjusi käsitletakse lähemalt käesoleva<br />

inimarengu aruande 2. peatükis.<br />

Olukord on vaid pisut parem naiste osas, lisaks<br />

Lätile ja Leedule on <strong>Eesti</strong>st lühem naiste keskmine eluiga<br />

sünnil EL-i riikidest veel Bulgaarias, Rumeenias,<br />

Slovakkias ja Ungaris. Kui naiste keskmine oodatav<br />

eluiga on rea aastate vältel suurenenud keskmiselt 3<br />

kuu võrra aastas, siis meeste osas on kasv piirdunud<br />

ühe kuuga aastas; kusjuures on ka tagasilööke. Erinevus<br />

<strong>Eesti</strong> meeste ja naiste keskmise oodatava eluea<br />

vahel (ligi 11 aastat) on maailma suurimaid. Vahe ei<br />

ole ka viimastel aastatel vähenenud (joonis 1.2.3.).<br />

Suured erisused keskmises oodatavas elueas on seotud<br />

rahvusega. <strong>Eesti</strong> rahvusest meeste keskmine eluiga<br />

on pikem ja kasvab kiiremini võrreldes teistest rahvustest<br />

(venekeelsete) meestega. See ilmneb ka regionaalsete erisustena,<br />

vt joonis 1.2.4., kus domineerivalt venekeelse elanikkonnaga<br />

(meestest 79% ja naistest 81% ei ole eestlased)<br />

Ida-Virumaal on meeste keskmine oodatav eluiga 5–6<br />

aasta võrra ja naistel 2 aasta võrra lühem kui mujal <strong>Eesti</strong>s.<br />

Seega on viimaste aastate negatiivse iibe oluliseks põhjuseks<br />

rahvastikuprotsessid Ida-Virumaal. Arvestatavad on<br />

ka haridusest ja sissetulekust põhjustatud erisused, kuid<br />

kõik need põhjused mõjutavad suremust vähem, kui soost<br />

ja etnilisest rahvusest tingitud erisused.<br />

arengule keskmiselt väiksema arvukusega kui nooremad,<br />

selle tõttu on surmajuhtumeid sündidest vähem<br />

isegi siis, kui sündimusnäitajad on suhteliselt madalad.<br />

Niisugune on olukord näiteks Hispaanias.<br />

Jooniselt 1.2.5. järeldub, et kõige suurem rahvastikukadu<br />

ootab lähema poolsajandi jooksul ees Kesk- ja Ida-<br />

Euroopa siirderiike. Esmaseks põhjuseks on siin madal<br />

sündimuse tase viimase kümne-viieteistkümne aasta<br />

Holland<br />

Itaalia<br />

Norra<br />

Küpros<br />

Rootsi<br />

Šveits<br />

Island

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!