Estonian - Eesti Koostöö Kogu

Joonis 3.2.2. Leibkonna rahalised võimalused, 2008 (%)
Reisimiseks
Korteri meelepäraseks sisustamiseks ja/
või remondiks
Meelelahutuseks, nt teater, kontserdid; harrastusteks,
nt sportimine, fotograafia jms
Riiete ostmiseks
Rohtudeks, tervise eest hoolitsemiseks
Eluasemekuludeks, küte, vesi jne
Korralikuks toitumiseks
Allikad: Euroopa sotsiaaluuring 2004 ja Integratsiooni monitooring 2008.
10,9 29,6 44,7 14,8
17,1 37,8 36,1 9,0
28,7 37,5 23,8 10,0
45,2 39,7 12,2 2,9
58,6 27,5 6,2 7,7
79,7 17,1
1,9 1,3
77,9 18,7 3,4
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100
Üldiselt jätkub Mõnikord jätkub, mõnikord mitte Ei jätku, oleme pidanud loobuma Ei vaja seda, ei kuluta sellele
vanud nende osakaal (23%), kes leiavad, et nad on
pidanud loobuma rahalistel põhjustel. Suuremad väljaminekud,
nagu reisimine või elamispinna remont ja
meelepärane sisustamine, on taskukohased vastavalt
10 ja 17% vastajatest.
Võrreldes eelneva perioodiga on eestlaste majanduslikud
võimalused siiski tunduvalt paranenud. Näiteks
1994. oli veerand vastajatest sunnitud loobuma
liha- ja kalatoodete tarbimisest mitu korda nädalas (vt
Einasto 2002: 105), siis 1999. aastal 12,9 ja 2006. aastal
10%.
Kokkuvõttes ei ole viimastel aastatel tarbimisvõimaluste
struktuuris suuri muutusi toimunud. Kui
1990. aastate talongiajastu elukvaliteet tulenes paljuski
peamiste tarbekaupade kättesaadavusest ning
esmavajaduste rahuldamisest, siis praegu võib pidada
üheks oluliseks elukvaliteedi indikaatoriks võimalust
veeta puhkus kodust eemal. Ilma probleemideta oli
2006. aastal võimeline endale nädalast puhkust kodust
eemal lubama 33% vastanutest, 1999. aastal 19%.
Tööhõive
Elukvaliteedi oluline osa on rahuldust pakkuv töökoht
ning töökohakindlus. Tööturustatistika andmetel on
2000. aastatel tööga hõivatus kasvanud ning tööpuudus
on vähenenud 13,6%-lt 2000. aastal 4,7%-ni 2007.
aastal. Läbi aastate on suurim töötuse risk iseloomulik
15–24-aastastele meestele ja mitte-eestlastest kodakondsuseta
isikutele (vt Kasearu ja Trumm 2008) ning
geograafiliselt Ida-Virumaale ja Kagu-Eesti maapiirkondadele.
Majanduslangusest tulenevalt on viimase
aasta jooksul töötus taas kasvanud (2008. aasta
teises kvartalis on ESA andmetel vähem kui 6 kuud
tööta olnud inimeste arv kasvanud 12,4 tuhandelt 24le
tuhandele), mistõttu võib eeldada, et tööturusituatsiooni
halvenemine võib halvendada inimeste tööga
seotud elukvaliteeti.
Töökohakindlus. Töötuse taseme kõrval on oluline
vaadata subjektiivselt tajutud tööturu olukorda. Sarnaselt
töötuse vähenemisele on aastate lõikes vähene-
Joonis 3.2.3. Vastanute osakaal, kes ei karda töökoha
kadumist (%)
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
60
69,4
79,6
56,8
48,6
15–24 25–49 50–64
Vanus
1994 1999
85,2
2006
56,4 51,2
Allikad: Elutingimuste uuringud 1994, 1999 ja Euroopa sotsiaaluuring 2006.
nud töökoha kaotuse kartus. 1994. aastal leidsid pooled
vastanutest, et nad ei karda oma töökoha pärast;
2006. aastal on oma töökoha säilimises kindel enam
kui kolm neljandikku vastanutest (joonis 3.2.3.). Seega
on vaadeldud perioodil kindlustunne töökoha säilimise
osas oluliselt kasvanud ning sotsiaalsete gruppide
vahelised erinevused kahanenud. 2008. aasta
integratsioonimonitooringu andmetel arvas 41% eestlastest
ja 29% mitte-eestlastest, et nad leiaksid vajadusel
Eestis kindlasti neile sobiva töökoha. Siiski tõenäoliselt
kahandab hetke negatiivne majanduskasv üldist
kindlustunnet töökoha säilimise osas.
Tööga rahulolu. Madal tasu, töötamine öisel ajal
(Tausig ja Fenwick 2001), ületunnitöö (Crompton ja
Lyonette 2006; Dex ja Bond 2005; Grzywacz ja Marks
2000; Voyandoff 2004) ning sellega kaasnev problemaatiline
töö- ja pereelu ühitamine võib alandada
tööga rahulolu ja elukvaliteeti. 2008. aastal oli oma
tööga rahul 72% inimestest, nendest 22,6% olid väga
rahul. Tööga rahulolu on tugevalt seotud tööalaste
teadmiste ja oskuste täiendamisega: viimase poole
aasta jooksul enesetäienduse läbinud inimestest 55
protsenti on oma tööga täiesti rahul. Samas on pooled
81,2
59 |