You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Sotsiaalne kontekst kirjeldab Saksamaal 19% õpilaste<br />
tulemuste hajuvusest, samal ajal kui <strong>Eesti</strong>s ja Soomes<br />
on see näitaja vastavalt 9,3% ja 8,3%. Niisiis näitab PISA<br />
üheselt, et hea haridussüsteem suudab kompenseerida<br />
madala sissetuleku ja probleemsete koduste tingimuste<br />
mõju õppeedukusele. Parimate haridussüsteemide<br />
puhul on seire ja sekkumine viidud koolide tasandile,<br />
kus on võimalik abi vajavad õpilased üles leida ja neid<br />
vajadusel pidevalt toetada (Barber; Mourshed 2007: 48).<br />
Nagu rõhutatakse PISA uuringu lõppraportis<br />
(OECD 2007), on haridusliku läbikukkumise<br />
sotsiaalne ja rahaline hind väga kõrge. Need noored,<br />
kellel puuduvad tänapäeva ühiskonnas toimetulekuks<br />
vajalikud pädevused, põhjustavad suuremaid kulutusi<br />
tervishoiule, toimetuleku- ja hoolekandeasutustele<br />
ning ühiskonna turvalisusele tervikuna. Seetõttu<br />
on väga oluline analüüsida neid tegureid, mis põhjustavad<br />
koolide ja õpilaste tulemuste erinevusi ning selle<br />
kaudu leevendada õpivõimaluste ebavõrdsust.<br />
PISA-st tulenevad<br />
väljakutsed <strong>Eesti</strong> haridusele<br />
PISA 2006 uuring kinnitas, et loodusteaduste valdkonnas<br />
on <strong>Eesti</strong> õpilaste teadmised ja oskused piisavad,<br />
et ära tunda ja selgitada loodusnähtusi, samuti<br />
said nad suurepäraselt hakkama teadusliku tõendusmaterjali<br />
otsimisega ja selle kasutamisega igapäeva<br />
olukordades. Senine loodusteaduste õppekava ja õpetamismeetodid<br />
nagu ka õpetajate alus- ja täiendkoolitus<br />
on olnud sellele heaks pinnaseks. Ometi ilmnes ka<br />
rida probleeme, mis ootavad mitte ainult järgnevaid<br />
süvauuringuid, vaid kiireid ja tõhusaid lahendusi.<br />
Tulemuste analüüsi juures oli juba juttu andekate õpilaste<br />
väikesest osakaalust. Sellele lisaks ilmnes kahetsusväärselt,<br />
kuid ootuspäraselt tõsiasi, et <strong>Eesti</strong> õpilaste huvi<br />
loodusteadustega seotud elukutsete vastu on väga madal.<br />
Vastavalt õpilaste vastustele sooviks 26% meie õpilastest<br />
töötada loodusteadustega seotud erialal (siia alla liigitati<br />
kõik loodusteadustega piirnevad valdkonnad, sh<br />
inseneri- ja meditsiiniteadused), 22% soovib jätkata loodusteaduslikke<br />
õpinguid pärast keskkooli lõpetamist<br />
ja kõigest 14% tegeleda teadusliku uurimistööga. Kõik<br />
nimetatud näitajad olid madalamad kui osalenud riikide<br />
keskmine. Üldise, mõnevõrra üllatava suundumusena<br />
selgus, et motivatsioon loodusteaduslikke aineid<br />
õppida ning oma tulevikku nendega siduda oli kõrgem<br />
riikides, kus üldine saavutustase oli kehvem. Seevastu<br />
suhteliselt pessimistlik hoiak loodusteaduste suhtes oli<br />
iseloomulik just tulemuste poolest esikümnes olevatele<br />
riikidele. Ka on nendes riikides järsult vähenenud<br />
huvi loodusteaduslike erialade vastu ülikoolis. See esi-<br />
Joonis 1.3.3. Õpilaste protsentuaalne jaotus saavutustasemete<br />
järgi PISA 2006 loodusteaduste testis<br />
100%<br />
80%<br />
60%<br />
40%<br />
20%<br />
Kõrgem ja teadusharidus <strong>Eesti</strong>s<br />
Inimarengu aruande haridust puudutavates statistikatabelites<br />
on esile toodud <strong>Eesti</strong> oludes väga aktuaalne<br />
näitaja: „Teaduse ja tehnika eriala tudengite % kolmanda<br />
taseme tudengite seas”. Selle näitaja väärtus oli<br />
0%<br />
eestI<br />
alla 1. taseme<br />
Soome<br />
1. tase<br />
Läti<br />
2. tase<br />
Allikas: PISA koduleht www.pisa.oecd.org.<br />
tab koolidele väljakutse: leida uusi õpetamismeetodeid<br />
selleks, et muuta loodusteaduste õppimine köitvaks.<br />
Kolmas PISA-st tulenev väljakutse <strong>Eesti</strong> haridusele<br />
on seotud siinsete venekeelsete koolide tulevikuga. Ühtne<br />
riiklik õppekava, kasutatavad õpikud, õpetajakoolitus,<br />
koolide rahastamismudel jne seavad võrdsed ootused nii<br />
eesti- kui venekeelsetele koolidele. Ometi ilmnes PISA<br />
uuringust sõltuvalt õppekeelest statistiliselt oluline erinevus<br />
niihästi keskmises tulemuses kui ka saavutustasemetes.<br />
<strong>Eesti</strong>keelsete koolide õpilastest liigitus loodusteadustes<br />
alla 1. ja 1. tasemele (baasoskused omandamata)<br />
5% õpilastest, venekeelsetest õpilastest aga 13,6%. Kõige<br />
kõrgema saavutustasemeni (5. ja 6. tase) küündis 14%<br />
eestikeelseid ja 6,3% venekeelseid õpilasi. See viitab erinevustele<br />
koolide õppesisus ja vormis ning ahendab meie<br />
venekeelsete õpilaste põhikoolijärgseid valikuvõimalusi.<br />
Arvukad uuringud kinnitavad, et õpetaja asjatundlikkus<br />
mõjutab õpitulemusi rohkem kui ükski teine faktor. Tipptasemel<br />
õpetajate õpilased arenevad palju kiiremini kui<br />
ebaefektiivse õpetaja õpilased (Barber; Mourshed 2007:<br />
12). Ka <strong>Eesti</strong> venekeelse haridussüsteemi kvaliteet ei saa<br />
olla kõrgem kui nende koolide õpetajate õpetamiskvaliteet.<br />
Võtmeteemaks on siin venekeelse õppekeelega koolide<br />
õpetajate ettevalmistus ja täienduskoolitus.<br />
2009. aasta abituriendid on meie esimene PISA<br />
testi läbinud põlvkond ning nende valikud ja elukäik<br />
näitavad siinse hariduse tõhusust ning kohanemisvõimet<br />
viimase kümnendi jooksul muutunud oludega.<br />
Tippharidussüsteemide hulka saame ennast arvata<br />
aga alles siis, kui <strong>Eesti</strong> õpilaste kõrge õpitulemuslikkusega<br />
kaasneb ka suurenenud huvi ja õppimisrõõm.<br />
Leedu<br />
Venemaa<br />
3. tase<br />
Saksamaa<br />
4. tase<br />
USA<br />
5. tase<br />
<strong>Eesti</strong>s 23% samal ajal kui suurim, 40%, oli see näitaja<br />
Põhja-Koreas. EL-i riikidest olid <strong>Eesti</strong>st kõrgema näitajaga<br />
täpselt pooled: Soome (38%), Kreeka (32%), Hispaania<br />
(30%), Tšehhi ning Portugal (29%), Bulgaaria<br />
OECD<br />
keskmine<br />
6. tase<br />
23 |
Change language