You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tabel 4.4.3. Venekeelsete elanike nõustumine poliitilist<br />
mõjukust ja kompetentsust näitavate väidetega<br />
| 94<br />
Kõik Kodakondsus Vanus<br />
<strong>Eesti</strong> Vene k/k-ta 15–29 30–49 50–74<br />
Asjade käik riigis sõltub rahva valikutest, st ka minust ja minusugustest<br />
… (pigem) nõus 25 33 19 11 35 27 14<br />
Ma arvan, et olen poliitikas piisavalt pädev, minu seisukohad võiksid<br />
teistelegi huvi pakkuda<br />
… (pigem) nõus 26 31 21 17 29 27 21<br />
Allikas: Integratsiooni monitooring 2008.<br />
Tabel 4.4.4. Erinevate osalusvormide oluliseks pidamine<br />
rahvuse, kodakondsuse ja vanuse lõikes (oluliseks<br />
pidajate % : mitteoluliseks pidajate %)<br />
Rahvus Kodakondsus Vanus<br />
eesti venek/k-<br />
<strong>Eesti</strong> Vene 15–2930–49 50–74<br />
keelneta Käia valimas 85:11 72:23 83:13 74:19 60:36 74:22 69:27 70:20<br />
Olla mõne erakonna<br />
liige<br />
Osaleda<br />
vabatahtlikes<br />
ühendustes<br />
28:64 26:63 28:64 26:61 27:66 29:64 24:63 27:59<br />
68:25 57:33 66:26 55:35 56:36 60:32 52:39 59:29<br />
Osaleda streikides 24:63 31:54 25:62 34:50 33:55 30:59 30:54 30:50<br />
Osaleda allkirjade<br />
kogumises/andmises<br />
märgukirjadele<br />
Osaleda<br />
meeleavaldustel/<br />
pikettides<br />
Osaleda internetifoorumites<br />
ja<br />
kirjutada internetikommentaare<br />
Allikas: Integratsiooni monitooring 2008.<br />
45:45 43:44 46:44 43:47 36:51 45:46 45:43 39:44<br />
27:60 34:53 29:59 38:51 30:57 35:55 31:54 34:49<br />
19:66 25:53 21:63 19:47 25:56 29:61 27:56 17:39<br />
sed tähtsustavad valimas käimist ja kodanikeühendustes<br />
osalemist märksa enam kui venekeelsed vastanud. Viimased<br />
omakorda omistavad mõnevõrra suuremat tähendust<br />
streikides ja pikettides osalemisele. Valimas käimist<br />
peab oluliseks ühiskonna mõjutamise viisiks 83% <strong>Eesti</strong><br />
kodanikest, 74% Vene kodanikest ja 60% kodakondsuseta<br />
isikutest. Erakonda kuulumise tähtsustamise osas<br />
eri kodakondsusega inimeste vahel suuri erinevusi ei ole.<br />
Noored, sarnaselt vanemate ja vanavanemate põlvkonnaga,<br />
pooldavad enamasti konventsionaalseid poliitika<br />
mõjutamise viise: valimas käimine, kodanikeühendustes<br />
osalemine, allkirjade kogumine. Erinevalt vanemast<br />
generatsioonist peavad noored ja keskealised ka internetti<br />
suhteliselt oluliseks poliitilise osaluse areeniks.<br />
Viidatud allikad<br />
1. Dalton, R. (2004). Democratic Challenges, Democratic Choices:<br />
The Erosion of Political Support in Advanced Industrial Democracies.<br />
Oxford: Oxford University Press<br />
2. Easton, D. (1965). A Systems Analysis of Political Life. New York: Wiley<br />
3. <strong>Eesti</strong> Inimarengu Aruanne (2007), ptk 3.7. Venekeelse elanikkonna<br />
infoväli ja meediakasutus, lk 77–81<br />
4. <strong>Eesti</strong> Inimarengu Aruanne (2007), ptk 2.2. Kodanikualgatus ja<br />
vabatahtlik organiseerumine, lk 32–39<br />
Eeltoodust nähtub, et venekeelne elanikkond peab<br />
oma poliitilise tegevuse võimalusi märksa piiratumaks,<br />
võrreldes eestlastega. <strong>Eesti</strong> kodanikest venekeelsed vastanud<br />
hindavad oma poliitilist mõjukust ja kompetentsust<br />
kõrgemalt kui teised rahvuskaaslased. Kodakondsuse<br />
puudumine ei ole siiski mitte ainult poliitilise<br />
passiivsuse põhjustaja, vaid ka selle tulem: asjaolu, et<br />
kodakondsuseta isikud omistavad vähem tähtsust valimas<br />
käimisele näitab, et nad on olnud vähem motiveeritud<br />
valimisõiguse saamise nimel pingutama.<br />
Kokkuvõte<br />
Üldistades võib väita, et poliitilise toetuse ja osaluse<br />
mustrid <strong>Eesti</strong>s erinevad nn ”vanadest demokraatiatest”<br />
mitmes olulises aspektis, millest peamised on<br />
üksmeele puudumine poliitilise kogukonna määratlemisel,<br />
kõhklevam toetus demokraatiale kui valitsusvormile,<br />
nõrgem usaldus parlamendi ja parteide suhtes<br />
ja EL-i keskmisest madalam valimisaktiivsus.<br />
Mitmeid nimetatud jooni jagame teiste Ida-Euroopa<br />
riikidega. Võrdluses Läti ja Leeduga torkab silma asjaolu,<br />
et <strong>Eesti</strong> elanikud on kogu siirdeperioodi vältel<br />
hinnanud oma poliitilise ja majandussüsteemi toimimist<br />
märksa kõrgemalt kui naabrid.<br />
Nii <strong>Eesti</strong> kui Läti elanike hoiakuid iseloomustavad<br />
ulatuslikud erinevused eri rahvusrühmade usalduses<br />
riigi ja selle institutsioonide vastu. Hoolimata naturalisatsiooni<br />
edenemisest ei pea pooled <strong>Eesti</strong> venekeelsetest<br />
elanikest (kelle hulgas on arvestatav hulk <strong>Eesti</strong><br />
kodanikke) end põhiseaduslikus mõttes <strong>Eesti</strong> rahva<br />
hulka kuuluvaks. <strong>Eesti</strong> riiki usaldab vaid veerand ning<br />
peamisi poliitilisi institutsioone – Riigikogu, valitsust<br />
ja presidenti – pisut enam kui kümnendik siinsetest<br />
venekeelsetest elanikest. 2008. aasta kevadel läbi viidud<br />
uuringu tulemused näitavad, et pronks-sündmustega<br />
kaasnenud usalduskriis on osutunud oodatust<br />
sügavamaks ja kestvamaks. Ei euroopalikud väärtused<br />
ega julgeolekukaalutlused võimalda sääraste mõõtmetega<br />
usalduskriisi eirata. Venekeelsete noorte mõnevõrra<br />
suurem poolehoid poliitilistele institutsioonidele,<br />
suurem samastumine <strong>Eesti</strong> rahvaga ning kõrgem<br />
hinnang oma poliitilisele mõjukusele ja kompetentsusele<br />
võrreldes vanemate earühmadega annavad lootust,<br />
et rahvuslikud erinevused poliitilistes hoiakutes<br />
võivad ajapikku kahaneda. Lõhe enamus- ja vähemusrahvuse<br />
poliitilistes hinnangutes on siiski nii suur, et<br />
selle vähendamisel ei saa jääda lootma põlvkondade<br />
vahetumise aeganõudvale protsessile.<br />
5. Ehin, P. (2007). Political support in the Baltic states, 1993–2004.<br />
Journal of Baltic Studies 38 (1), 1–20<br />
6. Euroopa Komisjon (2008), Eurobarometer 69: Public Opinion<br />
in the European Union. http://ec.europa.eu/public_opinion/<br />
index_en.htm (1.10.2008)<br />
7. International Institute for Democracy and Electoral Assistance<br />
(2008), Databases and Networks: Voter Turnout. http://www.<br />
idea.int/ (1.10.2008)
Change language