Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Joonis 6.3.8. Sotsiaalse kaitse kulutuste osakaal<br />
Euroroopa Liidu riikides 2005. aastal (% SKP-st)<br />
35<br />
30<br />
25<br />
20<br />
15<br />
10<br />
5<br />
0<br />
| 136<br />
Rootsi<br />
Prantsusmaa<br />
Taani<br />
Saksamaa<br />
Belgia<br />
Austria<br />
Suurbritannia<br />
Holland<br />
Soome<br />
Itaalia<br />
Kreeka<br />
Sloveenia<br />
Luksemburg<br />
Ungari<br />
Hispaania<br />
Poola<br />
Tšehhi<br />
Malta<br />
Küpros<br />
Iirimaa<br />
Slovakkia<br />
Leedu<br />
eestI<br />
Läti<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Statistikaamet.<br />
pensionikindlustuse osa), sotsiaalkindlustatute arv,<br />
tööhõive ja töötajate palk. Süsteemi väljamaksete ning<br />
pensioni suuruse seisukohast on olulised väljamakse<br />
tingimused (sh indekseerimine), pensionäride arv, viimast<br />
mõjutav pensioniiga.<br />
<strong>Eesti</strong>s on kasutusel kolmesambaline pensionisüsteem,<br />
kus I sammas on solidaarsuspõhine ja tähendab<br />
tänaste pensionäride rahastamist tänasest sotsiaalmaksust,<br />
II sammas on printsiibilt eelfinantseerimisega,<br />
seda rahastatakse samuti sotsiaalmaksust, vahendid<br />
investeeritakse ning väljamaksed sõltuvad nii<br />
sissemaksetest kui investeeringu edukusest ning III<br />
sammas on eelfinantseerimisega ning vabatahtlikest<br />
sissemaksetest rahastatav. Kuigi eelfinantseerimisega<br />
süsteem võimaldab kasutada raha- ja kapitalituru võimalusi<br />
pensionisüsteemi rahastamiseks, ei lahenda<br />
see meetod ise rahvastiku vananemise probleeme ning<br />
muudel põhjustel tekkida võivaid tõrkeid süsteemis.<br />
Pigem on tegemist riske hajutava vahendiga, mis suurendab<br />
võimalusi süsteemi tasakaalustamiseks.<br />
Pensionisüsteemi puudutavatel otsustel on mitmekülgne<br />
seos majanduspoliitikaga. Kõigepealt on keskmine<br />
pension ja selle trend võrrelduna keskmise palgaga ning<br />
inflatsiooniga poliitiliselt tundlik teema, sest nende põhjal<br />
saab teha järeldusi ka valitsuse suhtumisest valimiskonnast<br />
suurt osa moodustavasse elanikkonna rühma.<br />
Teiseks on pensionisüsteemi rahalist tasakaalu mõjutavad<br />
otsused kõik suure, majandust tervikuna puudutava<br />
mõjuga. Rahaliste vahendite nappuse puhul on laekumise<br />
suurendamine võimalik sotsiaalmaksu tõstmisega,<br />
väljamaksete vähendamiseks on üks võimalus pensionea<br />
tõstmine, mis vähendab pensionäride arvu. Arvestades<br />
sotsiaalmaksu suurt osa üldises maksukoormuses ning<br />
samas suhteliselt lühikest eluiga, võrreldes rikaste riikidega,<br />
on mõlemad otsused poliitiliselt läbiviimiseks peaaegu<br />
võimatud. Samas finants- ja majanduskriisi süvenemine<br />
ei jäta ka seda valdkonda puudutamata.<br />
Majanduse nõudluse poolelt vaadates on aga maksed<br />
pensionisüsteemi ennast selles mõttes tagasi teenivad,<br />
et valdav osa nendest kulutatakse tarbimisele, kusjuu-<br />
res tarbitakse eelkõige kodumaiseid kaupu ja teenuseid<br />
(toidukaubad, kommunaal- ja transporditeenused).<br />
Järgnevalt võrdleme <strong>Eesti</strong> sotsiaalse kaitse kulutusi<br />
Euroopa Liidu vastavate andmetega (joonis<br />
6.3.8.), kusjuures siin on hõlmatud kõik vahendid, mis<br />
on eraldatud eesmärgiga kergendada üksikisiku või<br />
leibkonna toimetulekut sissetuleku osalise või täieliku<br />
kaotuse korral. <strong>Eesti</strong> näitaja on selles võrdluses<br />
eelviimane, eespool ainult Lätist, ning jääb oluliselt<br />
maha Euroopa Liidu keskmisest. Kui Euroopa Liidus<br />
olid sotsiaaltoetused keskmiselt 26,2% SKP-st,<br />
siis <strong>Eesti</strong>s ainult 12,3%. Näeme, et sotsiaalse kaitse<br />
osas ilmneb tendents, mille kohaselt selle osatähtsus<br />
SKP-s on vastavuses SKP tasemega, st kõrgema elatustasemega<br />
riikides on sotsiaalse kaitse ulatus ka suhteliselt<br />
parem. Kõik Euroopa Liidu nn uued liikmed<br />
jäävad oma sotsiaalse kaitse suhteliselt tasemelt allapoole<br />
Euroopa Liidu vastavat keskmist. Samas jäävad<br />
<strong>Eesti</strong> ja Läti arvestataval määral maha ka teistest Kesk-<br />
ja Ida-Euroopa riikidest. Nagu eespool nägime, ei ole<br />
<strong>Eesti</strong>s majanduskasv kaasa toonud sotsiaalse kaitse<br />
osatähtsuse kasvu SKP-s, vaid isegi selle mõningast<br />
langust. Seetõttu võib <strong>Eesti</strong> majandussituatsiooni halvenemise<br />
korral ennustada olulisi toimetulekuriske<br />
arvestatavale osale elanikkonnast.<br />
Poliitikate rakendamine<br />
läbi valitsemise<br />
Vaadeldes <strong>Eesti</strong> sotsiaalsfääri tagasihoidlikku taset<br />
teiste Euroopa riikidega võrreldes, kerkib küsimus<br />
selle valdkonna valitsemisest, avaliku võimu tegevusest.<br />
Valitsemise laiem mõistmine seostab selle mitte<br />
ainult riigi ja omavalitsusega, kes oma tegevuses peavad<br />
lähtuma avalikust huvist, vaid ka muude kogudega,<br />
mis peaksid kaitsma ka erasektoris osaliste (näiteks<br />
omanike või töötajate) üldisi huve. Valitsemine<br />
hõlmab nii täidesaatvaid asutusi, esinduskogusid, kui<br />
otsuste täitmist jõustavaid ja valvavaid süsteeme ning<br />
mitteformaalseid reguleerijaid. Oluline osa valitsemisest<br />
on seotud võimu realiseerimisega, kas siis avalikes<br />
huvides või omanike huvides firmade puhul (European<br />
Commission 2005a, Jessop 2002, Kaufmann<br />
2003, Michalski et al 2001).<br />
Erinevate valitsemisaspektide kirjeldamiseks lähtume<br />
käsitlusest, mis jagab valitsemise ühelt poolt avalikku<br />
ja erasfääri kuuluvaks ning teiselt poolt rakendatavate<br />
meetmete tüübilt toetavaks, reguleerivaks ja<br />
kompenseerivaks (Gereffi, Humphrey, Sturgeon 2003)<br />
(tabel 6.3.1.).<br />
Sotsiaalsfääriga seotud poliitikate osas on tegemist<br />
nii toetavate, reguleerivate kui kompenseerivate mudelitega.<br />
Esimesed loovad tingimusi oma võimete realiseerimiseks<br />
nii üksikisikutele kui ettevõtetele, teised<br />
kehtestavad teatud standardeid, näiteks töötervishoiu<br />
alal, kolmandad põhinevad ümberjaotamisel ja loovad<br />
ressursse ning teenuseid elanikkonna jaoks. Selle jaotuse<br />
üks põhilisi rõhuasetusi on see, et kuigi majandustegevus<br />
on eeskätt seostatav eraomandiga, on suur<br />
osa majandust toetavast ja ka regulatiivsest mõjust
Change language