Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Indikaator<br />
| 148<br />
6.5. Linnad kui arengumootorid<br />
Tänapäeval elab üle 70% Euroopa Liidu kodanikest<br />
linnades ja linnastutes (Fostering the urban… 2008).<br />
Just linnades toimub lõviosa innovatsioonist. Linnade<br />
rahvusvahelise konkurentsi tulemusena otsustatakse<br />
suuresti, milline regioon või isegi riik suudab<br />
tänapäeva rahvusvahelises tööjaotuses avanevate<br />
uute võimalustega kaasa minna, milline mitte. Sealjuures<br />
rõhutatakse, et kuna linnapiirid on tänapäeval<br />
hakanud üha enam hajuma (suur osa linnas töötavaid<br />
inimesi, eriti kõrgemat sissetulekut omavaid,<br />
elab linna taga; osa tööstuslikku tootmist ja teenindust<br />
(näiteks transport ja ladustamine), mis nõuab<br />
suuremat territooriumi, viiakse linnast linna lähistele;<br />
mõnedes maades kujundatakse teadlikult mitmetsentrilisi<br />
suurlinnapiirkondi jne), siis ei ole põhiliseks<br />
territoriaalseks majandusühikuks enam mitte oma<br />
ümbruskonnast eraldi käsitletav linn, vaid linn koos<br />
oma tagamaaga, st linnastu või linnaregioon. Arenguindikaatorite<br />
(haridustase, keerukama tootmise ja teeninduse<br />
osakaal, sissetulek elaniku kohta jt) erisused<br />
nendes linnaregioonides, mis on saavutanud rahvusvahelist<br />
edu, ja riigi ülejäänud osade vahel, võivad ka<br />
tänapäeva Euroopas olla üllatavalt suured.<br />
Seetõttu on põhjendatud järgnevas alapeatükis<br />
tähelepanu pööramine linnade, eriti Tallinna ja Tartu<br />
rollile <strong>Eesti</strong> regionaalses arengus.<br />
Võrreldes Põhja-<strong>Eesti</strong> (Tallinn koos teda ümbritseva<br />
Harjumaaga) arenguindikaatoreid EL-i regioonide<br />
keskmisega, näeme enam-vähem võrreldavaid<br />
numbreid, ja kõrgharidusega inimeste osakaalult, kui<br />
jätta siinkohal kõrvale küsimus kõrghariduse struktuurist,<br />
edestab nn Suur-Tallinn ja tegelikult kogu<br />
<strong>Eesti</strong> EL-i regioonide keskmist oluliselt (tabel 6.5.1.).<br />
Kui Põhja-<strong>Eesti</strong> regioon on interpreteeritav tegelikult<br />
Tallinna aglomeratsioonina, siis Lõuna-<strong>Eesti</strong><br />
regiooni üldistatud näitajates domineerivad mitte<br />
Tartu, vaid Lõuna-<strong>Eesti</strong> maaliste maakondade näitajad.<br />
Sellest ka tabelist silma hakkavad suured vahed<br />
kahe vaadeldava <strong>Eesti</strong> piirkonna vahel. Võrreldes<br />
aga Põhja-<strong>Eesti</strong> näitajatega mitte kogu Lõuna-<strong>Eesti</strong>,<br />
aga Tartumaa (teatud, ehkki suurema tinglikkusega,<br />
kui Harjumaa puhul, saab seda käsitleda Tartu aglo-<br />
Tabel 6.5.1. <strong>Eesti</strong> regioonide arenguindikaatorid võrreldes<br />
EL-i regioonide keskmistega<br />
Kõrgharidusega<br />
inimeste osakaal<br />
EL-i regioonide Põhja-<strong>Eesti</strong> Lõuna-<strong>Eesti</strong><br />
keskmine 2005 2005 2007 2005 2007<br />
23,59 42,2 43,4 29,3 28,3<br />
Elukestvas õppes osalenute % 10,25 7,0 8,6 7,0 7,5<br />
Hõivatute osakaal kõrgtehnoloogilises<br />
teeninduses<br />
Hõivatute osakaal kesk- ja<br />
kõrgtehnoloogia tootmises<br />
Spetsialistide/ekspertide<br />
osakaal tööjõus (HRST)<br />
Allikad: <strong>Eesti</strong> Statistikaamet, Eurostat.<br />
3,21 3,5 3,7 2,6 2,4<br />
6,45 5,3 4,4 1,8 2,9<br />
36,31 41,9 42,9 28,3 29,3<br />
meratsioonina) näitajaid, saame oluliselt teistsuguse<br />
pildi. Näeme, et kesk- ja kõrgtehnoloogilises (tööstuslikus)<br />
tootmises hõivatute osakaal ja kõrgtehnoloogiateeninduses<br />
(knowledge-intensive high-tech services)<br />
hõivatute osakaal on Tartumaal praktiliselt sama, mis<br />
Põhja-<strong>Eesti</strong>s (esimene 4 ja 5%, teine 3 ja 4% vahel. Tõsi<br />
küll, need numbrid ei tee, juhul kui võrdlusbaasiks on<br />
mitte EL-i regioonide keskmine, vaid esirinnas olevad<br />
linnregioonid, erilist au kummalegi). Spetsialistideekspertide<br />
osakaal (HRST) ei jää Põhja-<strong>Eesti</strong> vastavast<br />
näitajast lootusetult maha (Tartumaal 38 ja 39 % vahel)<br />
ja elukestvas õppes osalenute protsent (10% kandis)<br />
on Põhja-<strong>Eesti</strong> omast kõrgemgi. Tõsi, kõrgharidusega<br />
inimeste osakaal on Tartumaal Harjumaast siiski 6%<br />
võrra madalam, vähemalt osaliselt võib siin taga näha<br />
kõrgharidust eeldavate avaliku sektori töökohtade<br />
suurt kontsentratsiooni Tallinnas.<br />
Kõrgtehnoloogilise tootmise linn<br />
või teadmuslinn<br />
On selge, et vähemalt Euroopa Liidu kontekstis pole<br />
edukate linnade/linnaregioonide hulka jõudmine võimalik<br />
ilma suure osa tööhõive koondumiseta keerukamatesse<br />
rahvusvahelisel turul kõrgelt väärtustatavatesse<br />
niššidesse. Paljudel juhtudel tähendab see ka<br />
võimet osaleda mingil viisil kõrgtehnoloogia väljatöötamise<br />
ja tootmise protsessides või vähemalt opereerida<br />
tänapäevaste kõrgtehnoloogiatega. Millised<br />
spetsialiseerumisvariandid aga taolise edu teel võiksid<br />
esineda ja kui tüüpilised need on, selle osas on pilt<br />
olnud küllalt segane. Mõningast selgust andsid siin hiljutilõppenud<br />
EL-i 6. raamprogrammi koostööprojekti<br />
„Crossworks” tulemused; selles osalesid Hollandi, Belgia,<br />
Saksa, <strong>Eesti</strong> ja Soome uurijad. Projekti käigus analüüsiti<br />
statistiliselt olemasolevate arenguindikaatorite<br />
(nii tehnoloogiliste, hariduslike kui majanduslike)<br />
alusel Euroopa Liidu edukamate regioonide tunnusjooni.<br />
Edukateks klassifitseeriti EL-i keskmisest kõrgema<br />
majandusliku arengutasemega ja samaaegselt ka<br />
positiivse arengudünaamikaga enam kui 50 Euroopa<br />
Liidu regiooni. Rõhutagem, et antud momendil pole<br />
veel alust võrrelda <strong>Eesti</strong> regioonide, st Tallinna ja<br />
Tartu linnaregioonide praegusi arenguindikaatoreid<br />
EL-i koorekihiregioonide indikaatoritega, selleks on<br />
<strong>Eesti</strong> veel liiga värske turumajandusmaa ja EL-i liikmesriik.<br />
Küll aga võib EL-i liiderregioonide seisundit<br />
käsitleda <strong>Eesti</strong> seisukohalt kui eesmärkseisundit pikemaajaliseks<br />
sihiseadmiseks.<br />
Uuring, mille põhilisteks läbiviijateks olid Bart<br />
van Looy ja Catherine Lecocq Leuveni ülikoolist, näitas,<br />
et edukad regioonid omasid nii ühiseid kui erinevaid<br />
jooni. Võis eristada kahte edukate regioonide<br />
tüüpi sõltuvalt tööhõive struktuurist: esiteks mudel,<br />
kus suhteliselt suur osa on kesk- ja kõrgtehnoloogilistel<br />
tööstusettevõtetel, või teine mudel, kus juhtivat rolli<br />
mängib kõrgtehnoloogiline teenindus (Crosswerks,
Change language