You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tabel 1.3.1. PISA 2006 uuringu tulemused<br />
keskmise punktisummana ning võrrelduna<br />
2003. aasta tulemustega<br />
Positsioon<br />
* Siin arvestatakse ainult neid riike, kes osalesid ka 2003. aastal<br />
Allikas: PISA koduleht www.pisa.oecd.org.<br />
| 22<br />
Riik<br />
Punktisumma<br />
2006<br />
Positsioon<br />
2006*<br />
Punktisumma<br />
2003<br />
Positsioon<br />
2003<br />
1 Soome 563 1 548 1<br />
2 Hongkong (Hiina) 542 2 539 3<br />
3 Kanada 534 3 519 11<br />
4 Taiwan 532 - - -<br />
5 eestI 531 - - -<br />
6 Jaapan 531 4 548 2<br />
7 Uus-Meremaa 530 5 521 10<br />
8 Austraalia 527 6 525 6<br />
9 Holland 525 7 524 8<br />
10 Liechtenstein 522 8 525 5<br />
11 Lõuna-Korea 522 9 538 4<br />
12 Sloveenia 519 - - -<br />
13 Saksamaa 516 10 502 18<br />
14 Suurbritannia 515 - - -<br />
15 Tšehhi Vabariik 513 11 523 9<br />
16 Šveits 512 12 513 12<br />
17 Macao (Hiina) 511 13 525 7<br />
18 Austria 511 14 491 23<br />
19 Belgia 510 15 509 14<br />
20 Iirimaa 508 16 505 16<br />
21 Ungari 504 17 503 17<br />
22 Rootsi 503 18 506 15<br />
23 Poola 498 19 498 19<br />
24 Taani 496 20 475 31<br />
25 Prantsusmaa 495 21 511 13<br />
26 Horvaatia 493 - - -<br />
27 Island 491 22 495 21<br />
28 Läti 490 23 489 25<br />
29 USA 489 24 491 22<br />
30 Slovakkia 488 25 495 20<br />
31 Hispaania 488 26 487 26<br />
32 Leedu 488 - - -<br />
33 Norra 487 27 484 28<br />
34 Luksemburg 486 28 483 29<br />
35 Venemaa 479 29 489 24<br />
36 Itaalia 475 30 486 27<br />
37 Portugal 474 31 468 32<br />
38 Kreeka 473 32 481 30<br />
Rahvusvaheline keskmine 473<br />
39 Iisrael 454 - - -<br />
40 Tšiili 438 - - -<br />
41 Serbia 436 33 436 34<br />
42 Bulgaaria 434 - - -<br />
43 Uruguay 428 34 438 33<br />
44 Türgi 424 35 434 35<br />
45 Jordaania 422 - - -<br />
46 Tai 421 36 429 36<br />
47 Rumeenia 418 - - -<br />
48 Montenegro 412 - - -<br />
49 Mehhiko 410 37 405 37<br />
50 Indoneesia 393 38 395 38<br />
51 Argentiina 391 - - -<br />
52 Brasiilia 390 39 390 39<br />
53 Kolumbia 388 - - -<br />
54 Tuneesia 386 40 385 40<br />
55 Aserbaidžaan 382 - - -<br />
56 Katar 349 - - -<br />
57 Kõrgõzstan 322 - -<br />
paigutusid <strong>Eesti</strong> õpilased koos Jaapaniga 5.–6. positsioonile<br />
PISA üldskaalal (tabel 1.3.1.).<br />
Teiseks hindamisviisiks kasutati liigitamist saavutustasemete<br />
järgi. Selleks grupeeriti PISA testi ülesanded<br />
kuude raskusastmesse ning vastavalt sooritusele<br />
jaotati kuude gruppi ka õpilased. Esimesse ja alla<br />
esimese taseme gruppi liigitusid õpilased, kes polnud<br />
võimelised oma teadmisi PISA uuringu kõige lihtsamateski<br />
ülesannetes rakendama. Loodusteaduste baasoskused<br />
loeti omandatuks, kui õpilane saavutas vähemalt<br />
teise taseme. Kõrgeim ehk kuues tase eeldas, et<br />
õpilane oskab kasutada oma teadmisi reaalse elu olukordades,<br />
seostab erinevaid infoallikaid, demonstreerib<br />
oma reflekteerimis- ja argumenteerimisoskust.<br />
Joonisel 1.3.3. on esitatud <strong>Eesti</strong> ning tema naaberriikide<br />
õpilaste jaotus saavutustasemete järgi, võrdluseks<br />
Saksamaa (tuntud diferentseeritud haridussüsteemi<br />
tõttu) ja USA (tuntud kõrgete hariduskulude tõttu).<br />
Õpilaste saavutustaseme järgi loodusteaduste üldskaalal<br />
paigutusid <strong>Eesti</strong> õpilased teisele kohale (Soome<br />
järel). Uuringust ilmnes, et võrrelduna rahvusvahelise<br />
keskmisega, on <strong>Eesti</strong>s tunduvalt vähem selliseid<br />
õpilasi, kelle teadmised loodusteadustes on alla baasoskuste<br />
taset. See kinnitas võrdlusuuringu TIMSS<br />
2003 tulemusi, kust selgus, et <strong>Eesti</strong>s ületas madalama<br />
taseme 99% õpilastest, samal ajal kui rahvusvaheline<br />
keskmine oli 78% (rahvusvaheline matemaatika ja<br />
loodusainete võrdlusuuring TIMSS 2003, 143).<br />
See näitab, et <strong>Eesti</strong>s on nõrkade õpilaste osakaal rahvusvahelises<br />
võrdluses väga väike. Kuid kahjuks puudub<br />
ka eriti andekatest moodustuv särav tipp. Neid õpilasi,<br />
kes sooritasid testi kõige kõrgemal ehk kuuendal tasemel,<br />
oli <strong>Eesti</strong>s 1,4%, mis jäi alla sellistele riikidele, nagu<br />
Soome, Suurbritannia, Jaapan, Kanada, Sloveenia.<br />
Kõrge saavutustasemega (viies ja kuues tase kokku)<br />
õpilaste osakaal oli keskmiselt OECD-s 9%, Soomes ja<br />
<strong>Eesti</strong>s aga vastavalt 21% ja 11,5%. Siit järeldub, et <strong>Eesti</strong>l<br />
on arenguruumi tööks anderikaste õpilastega – senised<br />
aineolümpiaadid ja teaduskoolid on innustanud<br />
liialt vähest osa meie õpilastest. Meie naaberriigid (Läti,<br />
Leedu ja Venemaa) paistsid uuringus silma suhteliselt<br />
madalate keskmiste tulemuste poolest. Ilmnes, et PISA<br />
küsimuste formaat erines oluliselt nende tavapärasest<br />
teadmiste kontrolli viisist, ka sõelus uuring nendes riikides<br />
välja suure hulga neid õpilasi, kellel puuduvad<br />
loodusteaduste alased baasteadmised ja -oskused.<br />
USA on tuntud oma kõrgete hariduskulude poolest<br />
ühe õpilase kohta. On üpris loomulik eeldada, et sellega<br />
kaasneb hea üldtulemus ja nõrkade õpilaste madal<br />
osakaal, kuna erinevatesse tugisüsteemidesse on palju<br />
investeeritud. Siiski näitas PISA, et kõrged hariduskulud<br />
ei too alati kaasa efektiivset hariduskorraldust ja<br />
häid tulemusi. Saksamaal jaotatakse õpilased võimetekohastesse<br />
koolitüüpidesse eeldusel, et see võimaldab<br />
arvestada iga lapse individuaalset annet. Ometi ei<br />
ole see PISA uuringutega kinnitust leidnud. Diferentseeritud<br />
koolisüsteem toob esile veelgi suuremad erisused<br />
õpilaste vahel, ka on selles riigis kõrge korrelatsioon<br />
õpilase sotsiaal-majandusliku tausta ja tulemuste vahel.
Change language