Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
| 78<br />
M. Vaarama, R. Pieper, A. Sixsmith, Care. related quality of life<br />
in old age. Concepts, models, and empirical findings. New York:<br />
Springer, 153–167<br />
11. Saks, K., Tiit, E.-M., Käärik, E. (2000). <strong>Eesti</strong> eakate elanike toimetuleku-<br />
ja terviseuuring 2000 (http://www.egga.ee/)<br />
12. TALSINKI uuring 2004. Käsikirjaline materjal<br />
13. Tiit, E.-M., Leppik, L., Võrk, A., Leetmaa, R. (2004). Euroopa<br />
Liidu ühiste pensionieesmärkide mõju <strong>Eesti</strong> pensionisüsteemile.<br />
http://www.sm.ee/est/HtmlPages/pensioniuurimus_<br />
2004/<br />
3.7. Elukvaliteet <strong>Eesti</strong>s<br />
Euroopa võrdluses<br />
<strong>Eesti</strong> 2000. aastate kiire majandusedu on oluliselt<br />
parandanud <strong>Eesti</strong> kohta Euroopa riikide järjestuses<br />
ühe elaniku kohta laekuva sisemajanduse koguprodukti<br />
alusel. Kui 1997. moodustas <strong>Eesti</strong> elaniku kohta<br />
laekuv sisemajanduse koguprodukt 41,8% Euroopa<br />
Liidu keskmisest, mille alusel asus <strong>Eesti</strong> Euroopa Liidus<br />
23. kohal (edestades vaid Lätit ja Leedut), siis 2007.<br />
aastal oli vastav näitaja juba 70,6% (20. koht, jäädes<br />
Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas tahapoole vaid Sloveeniast<br />
ja Tšehhi Vabariigist). Samas näitavad rahulolu-<br />
ja õnnelikkuse uuringud, et üldine eluga rahulolu<br />
on <strong>Eesti</strong>s tagasihoidlik ning rahvusvahelises võrdluses<br />
jääme enamike Euroopa riikide seas madalamale<br />
positsioonile.<br />
Ühiskonna kvaliteet ja individuaalne elukvaliteet.<br />
Elukvaliteedi uurimise seisukohast on oluline mõista,<br />
millised on need individuaalsed ja ühiskondlikud<br />
tegurid, millest individuaalne elukvaliteet oleneb.<br />
Mitmed autorid (Veenhoven 1999, Böhnke 2004, Delhey<br />
2004) on leidnud, et individuaalne elukvaliteet on<br />
seotud ühiskonna üldise kvaliteedi ehk elamisväärsusega.<br />
Ühiskonna elamisväärsust mõjutavad paljud erinevad<br />
faktorid. Ühiskonna kvaliteeti näitab ühiskonna<br />
jätkusuutlikkus (loodus- ja inimkapitali säästmine) ja<br />
sotsiaalne sidusus (inimeste ja sotsiaalsete gruppide<br />
vaheliste sidemete tihedus ja tugevus, kõikvõimalike<br />
sotsiaalsete erisuste, ebavõrdsuse ja sotsiaalse tõrjutuse<br />
vältimine, üldine turvalisus, solidaarsus ja usaldus).<br />
Selgitamaks <strong>Eesti</strong> ühiskonna ja elanike elukvaliteedi<br />
praegust taset Euroopa riikide kontekstis, töötati<br />
välja individuaalse ja ühiskondliku elukvaliteedi<br />
indeksid. Individuaalse elukvaliteedi indeksi koostamisel<br />
lähtuti Allardt’i (1993) heaolukäsitlusest, millele<br />
vastavalt kaasati individuaalse elukvaliteedi indeksisse<br />
kuus tunnust Euroopa sotsiaaluuringu 2006. aasta andmestikust:<br />
aineline rahulolu, rahulolu tööga, hinnang<br />
elukeskkonna turvalisusele, hinnang terviseseisundile,<br />
enesehinnang (olen tuleviku suhtes optimistlik + suhtun<br />
endasse väga hästi) ning võimaluse olemasolu kellegagi<br />
arutada isiklikke ja intiimseid asju.<br />
Ühiskonna kvaliteedi indeksis on kokku üheksa<br />
indikaatorit. Ühiskonna majanduslikke võimalusi<br />
14. Tiit, E.-M., Saks, K. Tartu seenioriuuring 2002. https://tartu.ee/<br />
index.php?page_id=58&lang_id=1&menu_id=6&lotus_url=/<br />
uurimused.nsf/Web/teemad/C6372FBF01167434C2256BD800<br />
416DC7 (23.10.2008)<br />
15. Vaarama, M., Tiit, E.-M. (2008). Quality of life in older homecare<br />
clients. (Eds) M. Vaarama, R. Pieper, A. Sixsmith, Care. related<br />
quality of life in old age. Concepts, models, and empirical findings.<br />
New York: Springer, 168–195<br />
16. WHOQOL group (1998). Development of the World Health<br />
Organization WHOQOL-BFER quality of life assessment.<br />
Psychological Medicine, 28, 551–558<br />
iseloomustab sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku<br />
kohta ostupariteetides võrrelduna EL-i keskmisega,<br />
riigi tööturu olukorda peegeldab üldine töötuse<br />
määr. Sissetulekute ebavõrdsuse näitajaks on valitud<br />
suhtelise vaesuse määr (60% ekvivalentsissetulekute<br />
mediaanist). Ühiskonnaliikmete objektiivset tervislikku<br />
seisundit iseloomustatakse antud riigis tervena<br />
elatud keskmise elueaga, sotsiaalkaitse süsteemi olukorda<br />
sotsiaalkulude osatähtsusega SKP-st. Hariduslikku<br />
olukorda väljendab haridussüsteemis mitteosalevate<br />
(mitteõppivate) 18–24-aastaste noorte<br />
määr. Riigi füüsilist turvalisust elukeskkonnana iseloomustab<br />
tapmisjuhtude arv 100 000 elaniku kohta.<br />
Ühiskonnaliikmete vahelise solidaarsuse mõõtmiseks<br />
kasutatakse kahte tunnust (inimeste usaldamine<br />
ning kaasinimeste abistamine). Ühiskonna kvaliteedist<br />
annab tunnistust ka selle liikmete rahulolu<br />
valitsuse tööga ning majandusliku olukorra ja demokraatia<br />
toimimisega (nimetatud tunnused on ühendatud<br />
institutsionaalse rahulolu alaindeksisse. Kõik<br />
kasutatud näitajad pärinevad aastast 2006, kasutatud<br />
on võrreldavate riikide keskmisi näitajaid.<br />
Kõik tunnused on indeksisse lülitatud võrdsete<br />
kaaludega. Andmete kaalumiseks on kasutatud ÜRO<br />
inimarengu indeksi arvutamisel kasutatavat võrdlevat<br />
tehnikat, mille kohaselt indeksi väärtuse leidmine<br />
toimub konkreetse riigi näitaja suhestamisega<br />
vastava näitaja miinimum- ja maksimumväärtusega.<br />
Sel teel saadud indeks varieerub nullist üheni,<br />
kusjuures 0-väärtus omistatakse riigile, mille vastav<br />
indikaator on kõige madalam ning 1-väärtus riigile,<br />
mille näitaja on kõrgeim (näiteks <strong>Eesti</strong> ühiskonna<br />
jõukuse alaindeksi väärtus 0,11, st <strong>Eesti</strong> SKP<br />
ühe inimese kohta on 11% kõrgem kõige madalama<br />
SKP-ga riigi (Poola) SKP-st ning 89% madalam kõrgeima<br />
SKP-ga riigi (Norra) vastavast näitajast). Individuaalse<br />
ja ühiskondliku elukvaliteedi koondindeksiks<br />
on indeksi alaindeksite väärtuste aritmeetiline<br />
keskmine. Individuaalse elukvaliteedi ja ühiskonna<br />
kvaliteedi indeksite alaindeksite väärtused on esitatud<br />
tabelites 3.7.1. ja 3.7.2.
Change language