Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
iaalne olukord – nendes peredes oli keskmine ekvivalentsissetulek<br />
2006. aastal keskmisest sissetulekust<br />
ligi veerandi võrra kõrgem. Kõige madalamad on<br />
üksielavate eakate (keskmisest ligi poole väiksemad)<br />
ja üksikvanemaga perede (keskmisest poolteist korda<br />
väiksemad) sissetulekud (tabel 3.2.2.). Sissetulekute<br />
kasv viimase nelja aasta jooksul on olnud ligikaudu<br />
1,6-kordne, jagunedes erinevate leibkonnatüüpide<br />
vahel enam-vähem ühtlaselt, kuid keskmisest vähem<br />
on kasvanud vanemaealiste inimeste sissetulekud.<br />
Sissetulekute suhe vaesuspiiri. Keskmisest sissetulekust<br />
enam iseloomustab leibkondade materiaalsetest<br />
ressurssidest tulenevat elukvaliteeti sissetulekute<br />
suhe vaesuspiiri 12 . ESA andmetele tuginedes on<br />
kõige väiksem suhtelise vaesuse risk lastega täisperede<br />
seas (ühe- ja kahelapselistel täisperedel 11%, kolme- ja<br />
enamalapselistel ligi 20%) ning suurim üheliikmelistes<br />
ja üksikvanemaga leibkondades (vastavalt 50% ja<br />
44%). Lastega perede vaesusrisk pole viimastel aastatel<br />
praktiliselt muutunud, samas on üheliikmeliste leibkondade<br />
vaesusrisk kasvanud 30%-lt 2000. aastal ligi<br />
50%-ni 2006. aastal.<br />
Analüüsides meeste ja naiste vaesuse määrade<br />
erinevust aastatel 2000–2006 ilmneb, et nooremates<br />
vanusrühmades on meeste ja naiste vaesusmäärad<br />
ühtlustumas, kuid 65-aastaste ja vanemate inimeste<br />
puhul on naiste vaesusmäär meestega võrreldes ligi<br />
kaks korda kõrgem. Hariduse lõikes ilmneb põhi- ja<br />
madalama haridustasemega inimeste vaesuse määra<br />
kasv 43%-ni 2006. aastal, samal ajal on kesk- ja kõrgharidusega<br />
isikute vaesusrisk jäänud samaks (vastavalt<br />
20% ja 10%) (ESA andmed).<br />
Leibkondade majandusliku olukorra muutumise<br />
hindamise aluseks on kaks näitajat: erinevat tüüpi<br />
leibkondade suhteline sissetulekupositsioon üldise<br />
sissetulekuga võrreldes 13 ning eluasemekulude osatähtsus<br />
sissetulekus aastatel 1994 ja 2006. Enam kui 10<br />
aasta jooksul on eluasemekulude üldine osakaal sissetulekutes<br />
vähenenud ligi 10 protsendipunkti võrra,<br />
mis viitab sissetulekute suuremale kasvule eluasemekuludega<br />
võrreldes (tabel 3.2.3.). Eluasemekulude<br />
kahanemine üldise eluasemekulude kahanemisega<br />
võrreldes on olnud kiireim lasteta (ühe- ja mitmeliikmeliste)<br />
leibkondade seas. Kõige rohkem on suhteline<br />
sissetulekupositsioon paranenud üheliikmelistes leibkondades,<br />
samal ajal on täheldatav lastega täisperede<br />
suhtelise sissetulekupositsiooni halvenemine 14 protsendipunkti<br />
võrra.<br />
Eeltoodud analüüsitulemusi kokku võttes saab<br />
järeldada, et üldine sissetulekute kasv on erinevaid<br />
leibkonnatüüpe erinevalt puudutanud. Üheliikmeliste<br />
leibkondade seas on toimunud suhteliselt tugev<br />
vanusepõhine polariseerumine – noorte üksielavate<br />
inimeste sissetulekud on varasemaga võrreldes tunduvalt<br />
kasvanud, samas on pensionide kasvutempo<br />
Tabel 3.2.2. Leibkondade ekvivalentsissetulek 11<br />
kuus, 2003–2006 (EEK)<br />
Leibkonnatüüp 2003 2004 2005 2006 Muutus<br />
2003–2006<br />
Kokku 4230 4733 5678 6913 1,63<br />
Lasteta leibkond 4126 4563 5647 6694 1,62<br />
Üheliikmeline leibkond 3125 3474 4469 5152 1,65<br />
Üksik alla 65-aastane 3766 4103 5568 6441 1,71<br />
Üksik 65-aastane ja<br />
vanem<br />
Lasteta paar, vähemalt<br />
üks alla 65-aastane<br />
Lasteta<br />
üle 64-aastaste paar<br />
2404 2752 3121 3598 1,50<br />
5101 5743 7140 8599 1,69<br />
3235 3662 4204 5065 1,57<br />
Muu lasteta leibkond 4593 4966 6127 7262 1,58<br />
Lastega leibkond 4310 4861 5702 7097 1,65<br />
Täiskasvanu ja laps(ed) 2603 3197 3684 4422 1,70<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Statistikaamet 2008.<br />
11 Leibkonna sissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga (rakendatud tarbimiskaalud: 1:0,5:0,3).<br />
12 Protsent näitab isikute osakaalu, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam (<strong>Eesti</strong> Statistikaamet).<br />
13 Vastava leibkonna sissetuleku mediaan üldisest sissetuleku mediaanist.<br />
Tabel 3.2.3. Leibkondade suhtelise<br />
sissetulekutaseme* ja eluasemekulude osakaalu<br />
muutus sissetulekutes 1994–2006<br />
Üheliikmeline<br />
leibkond<br />
Lastega kahe<br />
täiskasvanu pere<br />
Lastega<br />
üksikvanema pere<br />
Lasteta kahe<br />
täiskasvanuga pere<br />
Sissetulekud Eluasemekulud<br />
1994 2006 muutus 1994 2006 muutus<br />
90 100 +10% 40 29 -11%<br />
110 96 - 14% 21 17 -4%<br />
74 71 -3% 38 29 -9%<br />
106 108 +2% 23 17 -6%<br />
Muud lastega pered 92 94 +2% 19 12 -7%<br />
Muud lasteta pered 127 126 -1% 22 12 -10%<br />
Kõik leibkonnad 28 19 -9%<br />
*vastava leibkonna sissetuleku mediaan protsendina üldisest sissetuleku<br />
mediaanist<br />
Allikad: Elutingimuste uuring 1994 ja Euroopa sissetulekute ja<br />
elutingimuste uuring 2006.<br />
jäänud sissetulekute üldisest kasvust aeglasemaks,<br />
mis tingib ka eakate suhtelise vaesusriski tõusu. Lastega<br />
täisperede seas on toimunud pigem sissetulekute<br />
ühtlustumine – vähenenud on nii vaesusriskis olevate<br />
perekondade hulk kui ka üldine sissetulekute tase<br />
keskmise sissetulekuga võrreldes.<br />
Rahulolu materiaalse olukorraga. Elukvaliteedi<br />
uurimisel on palju tähelepanu pööratud materiaalse<br />
olukorra ja eluga rahulolu vahelisele seosele. Kõrgema<br />
sissetulekuga leibkondades on rahulolu materiaalse<br />
olukorraga tunduvalt kõrgem kui madalama sissetulekuga<br />
leibkondades (tabel 3.2.4.). Leibkonnad, kelle<br />
sissetulek ühe liikme kohta ületab 5000 krooni piiri,<br />
57 |
Change language