Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
sed majanduses/ühiskonnas (reformid, kriisid) põhjustavad<br />
tööturu mobiilsuse suurenemist, samas kui<br />
stabiilsematel perioodidel inimeste liikumine erinevate<br />
tööturu seisundite vahel väheneb. Erinevate liikumiste<br />
põhjal võib konstrueerida liikumiste maatriksi.<br />
Tähistusena kasutatakse ingliskeelsete terminite<br />
algustähti, ehk siis hõive tähistatakse tähega E, töötus<br />
tähega U ning mitteaktiivsus tähega I 40 . Liikumisi<br />
näidataksegi vastava tähtede kombinatsiooniga ehk<br />
siis EU tähendab hõivest töötusesse liikumist ning IE<br />
mitteaktiivsusest tööle minekut. Kokku saame üheksa<br />
potentsiaalset liikumist.<br />
Inimese seisundit tööturul hinnatakse aasta jooksul,<br />
näiteks jaanuarist jaanuarini. Ehk kui inimene<br />
jaanuaris 2000 oli töötu ja jaanuaris 2001 oli hõivatud,<br />
41 siis saamegi ühe liikumise töötusest hõivesse.<br />
Reaalsuses on nii, et maatriksis mööda diagonaali liikudes<br />
me näeme sama seisundi sees olevaid liikumisi<br />
ehk n-ö stabiilseid seisundeid. Ehk kui inimene oli<br />
2006. aasta juulis töötu ning järgmise aasta juulis ikka<br />
veel töötu, siis oli ta samas seisundis kogu aasta jooksul<br />
ehk reaalset liikumiste ei toimunud. Põhimõtteliselt<br />
võis ta selle aastase perioodi jooksul ka teistesse<br />
seisunditesse sattuda, kuid seda käesolev metoodika<br />
ei arvesta.<br />
Siin on üks erand: hõive sees (EE liikumine) võib<br />
teatud mõttes liikumistest rääkida, sest inimene võib<br />
aasta jooksul töökohta vahetada ilma, et ta hõivest väljuks.<br />
Analüüsides empiirilisi andmeid on oluline teada,<br />
mitu protsenti kõigist hõivatutest või kõigist töötutest<br />
vahetas oma seisundit. See näitaks meile liikumiste<br />
osatähtsust kogu konkreetse tööturu seisundis olevate<br />
inimeste arvuga võrreldes. Tabelis 6.4.1. on ära toodud<br />
vastavad protsendid.<br />
Tabelist on näha, et liikumiste aktiivsus oli suurem<br />
üheksakümnendate keskel. Näiteks 1996. aastal vahetas<br />
16,8 % hõivatutest aasta jooksul töökohta, 53% töötutest<br />
sai aasta jooksul uue töö ning 11% mitteaktiivsetest<br />
sisenes aasta jooksul hõivesse.<br />
Samas me näeme, et näiteks töötusest hõivesse liikumine<br />
on majandusliku kasvu tingimustes olnud<br />
väga lihtne. 2006. aastal tervelt 86% töötuid leidis<br />
aasta jooksul tööd. Kindlasti selline töö leidmise võimalus<br />
majandusliku surutise tingimustes väheneb,<br />
aga näiteks viimase tõsisema majanduslanguse ajal<br />
1999./2000. aastal ei langenud see alla 40% .<br />
Töökohtade liikumine<br />
Töökohtade liikumise all ei vaadelda töökohtade füüsilist<br />
liikumist näiteks <strong>Eesti</strong>st odavama tööjõuga riikidesse,<br />
nagu näiteks Hiina, vaid vaadeldakse töökohtade<br />
loomist ning sulgemist ettevõtte sees. Kasutatakse<br />
ettevõtlusregistri andmeid ning metoodika järgi töö-<br />
40 Inglise keeles siis vastavalt E – employment, U – unemployment ning I – inactivty.<br />
Tabel 6.4.1. Töötajate liikumised erinevate tööturu<br />
seisundite vahel<br />
41 Enne 2001. aastat vaadeldigi seisundi muutust jaanuar–jaanuar. Alates 2001. aastast on liikumine defineeritud kui seisundi muutus,<br />
võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Seega on summeeritud kõik aastased liikumised kuude kaupa ning siis võetud keskmine.<br />
Aritmeetiliselt : aasta keskmine liikumine = summa (jaanuar –jaanuar, veebruar–veebruar, ….)/12.<br />
1996/1997<br />
Hõivest hõivesse (EE) 16,8 11,8 9,6 10,3 10,3 10,1<br />
Hõivest töötusesse (EU) 5,4 6,1 5,2 4,1 2,6 1,6<br />
Hõivest mittaktiivsesse (EI) 6,1 5,7 5,3 4,5 4,7 3,6<br />
Töötusest hõivesse (UE) 53,5 53,3 55,5 69,0 70,9 86,5<br />
Töötusest mitteaktiivsesse (UI) 13,1 12,8 25,6 25,0 23,6 13,5<br />
Mitteaktiivsest hõivesse (IE) 11,0 5,4 5,6 6,3 6,8 7,6<br />
Mitteaktiivsest mittaktiivsesse (II) 3,5 2,3 3,8 3,2 2,6 1,6<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> tööjõu-uuring (ETU).<br />
Joonis 6.4.2. Töökohtade liikumise indikaatorid <strong>Eesti</strong>s<br />
(% tööhõivest)<br />
25<br />
20<br />
15<br />
10<br />
5<br />
0<br />
-5<br />
1996<br />
1997<br />
1998<br />
1999<br />
2000<br />
2001<br />
1998/1999<br />
2000/2001<br />
Allikas: J. Masso arvutused <strong>Eesti</strong> Äriregistri andmete põhjal .<br />
2002/2003<br />
2004/2005<br />
koht suletakse siis, kui võrreldes eelmise aasta jaanuariga<br />
järgmises aasta jaanuaris nimetatud ametikohta<br />
enam ei eksisteeri. Töökohtade avamisega on vastupidi.<br />
Kasutatakse viit näitajat: töökohtade loomise<br />
määr (job creation), töökohtade sulgemise määr (job<br />
destruction rate), neto määr (net change), nende kahe<br />
vahe, summaarne muutus ehk kogumäär (gross rate,<br />
joonisel reallocation), nende kahe summa ning puhasefekt<br />
(job reallocation excess rate), ehk siis summaarsest<br />
efektist lahutatakse netoefekti absoluutväärtus.<br />
Mida kõrgem on puhasefekt, seda volatiivsem on tööturg,<br />
seda rohkem suletakse ja luuakse uusi töökohti.<br />
Vaadates puhasefekti dünaamikat <strong>Eesti</strong>s (joonis<br />
6.4.2.), näeme, et see on kõikunud pidevalt 20%<br />
ümber. Kui majanduses on väga head ajad, siis see on<br />
olnud natuke alla 20%, näiteks aastal 2006 oli vastav<br />
näitaja 19,1% ning majandusliku languse aastal 1999<br />
oli vastav näitaja 21,7%.<br />
Kui me paneme <strong>Eesti</strong> näitajad rahvusvahelisse konteksti<br />
(joonis 6.4.3.), siis me näeme, et tööturu volatiivsus<br />
on <strong>Eesti</strong>s madalam, kui Põhjamaades, samal<br />
tasemel USA andmetega, ning meiega samas suurusjärgus<br />
on töökohtade liikumised Leedus ja Poolas.<br />
2002<br />
2003<br />
2004<br />
2005<br />
Loomise<br />
määr<br />
2006/2007<br />
Sulgemise<br />
määr<br />
Netomäär<br />
<strong>Kogu</strong>määr<br />
Puhasmäär<br />
141 |
Change language