You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
6. peatükk<br />
Heaolu ja majandusareng<br />
6.1. Sissejuhatus<br />
Kuna sotsiaalseid tegurid on seotud inimarenguga<br />
kõige laiemas mõttes, siis käsitletakse neid sageli väärtusena<br />
omaette ja lahus majanduslikest võimalustest.<br />
Sellisele lähenemisele ei saa midagi ette heita seni,<br />
kuni tekib küsimus selle jaoks vajalikest ressurssidest,<br />
eelarvekitsenduste arvestamine on aga majandusliku<br />
lähenemise võtmeküsimus.<br />
Majanduse ja sotsiaalvaldkonna seoste hindamisel<br />
on rõhuasetust muutnud nii parema arusaamise<br />
tekkimine kasvu põhjustest kui majanduskasvu tüübi<br />
muutumine. Viimase osas saab eristada industrialiseerimisel<br />
põhinevat kasvu, mis on seotud suures osas<br />
“investeeringutega rauda ja betooni”, ja teeninduspõhist<br />
majanduskasvu, mis põhineb olulisemal määral<br />
investeeringutel inim- ja sotsiaalkapitali ning mille<br />
puhul suur osa arengutegureid on seotud rahvamajanduse<br />
statistika seisukohast mitte niivõrd investeeringute<br />
kui kulutustega. Seetõttu iseloomustabki esimeses<br />
arengufaasis riike kõrge investeeringute osakaal SKP-s<br />
(sageli 25–30% ja rohkem), teises arengufaasis olevate<br />
riikide puhul on see protsent tavaliselt madalam. 31<br />
Majandusteadlastele on eelkõige iseloomulik<br />
majanduskasvu kui sellise väärtustamine. Siinkohal<br />
tuleb aga kohe märkida, et majanduskasvu toetavate<br />
poliitikate hindamisel on rõhuasetus liikunud<br />
1960. ja 1970. aastatel tootmistegurite akumulatsioonil<br />
põhinevatelt käsitlustelt inim- ja sotsiaalkapitali<br />
osa tähtsustamisele. Kuna inim- ja sotsiaalkapitali<br />
kujunemine on mõjutatud sotsiaalpoliitika poolt, siis<br />
on sellega koos majandusteadlaste jaoks olulisemaks<br />
muutunud ka sotsiaal- ja majanduspoliitika seosed.<br />
Püüdes selgitada, kas majandusareng või ühiskonna<br />
üldareng liigub aktsepteeritavas suunas, tuleb<br />
paratamatult mõõta ühelt poolt heaolu või elu kvaliteedi<br />
erinevate aspektide objektiivset taset ja teiselt<br />
6.2. Heaolu subjektiivsed ja<br />
objektiivsed näitajad<br />
Vaatleme käesolevas allpeatükis kuidas heaolu komponendid<br />
ja nende tajumine suhestuvad nii omavahel<br />
kui majandusarengu eri parameetritega. Vaadeldakse<br />
poolt heaolu subjektiivset aspekti, nende aspektide taju<br />
ühiskonna liikmete poolt. Seejuures tuleb arvestada,<br />
et heaolu objektiivne tase on küll majandusarengu<br />
resultaat, kuid samas on ühiskonna heaolu erinevad<br />
komponendid, näiteks tervis või haridus, majandusarengu<br />
jaoks ka sisendiks, st avaldavad majandusarengule<br />
olulist mõju.<br />
Kirjanduses leidub väga erinevaid jaotusi heaolu<br />
aspektide ja neid kirjeldavate näitajate kohta. Üldlevinud<br />
on arusaam, et kõige aluseks on ühiskonna<br />
majanduslik rikkus, mida riigi tasemel mõõdab inimese<br />
kohta loodud tulu. Kindlasti ei ole heaolu seisukohalt<br />
oluline mitte ainult rikkus iseenesest, vaid<br />
ka selle jaotumus (vt eespool peatükk 1). Ja seda nii<br />
indiviidide vahel kui ka ühiskonna eri arengueesmärkide<br />
(füüsiline ja sotsiaalne turvalisus, demokraatia)<br />
saavutamise tagamiseks. Teine sageli käsitlemist leidev<br />
heaolu objektiivne aspekt ongi ühiskonnaliikmete<br />
tervislik seisund ja haridustase ning ligipääs tervishoiu-<br />
ja haridusteenustele. Kokkuvõtlikult võib seda<br />
nimetada heaolu inimkapitali aspektiks. Heaolu sotsiaalset<br />
külge on võimalik objektiivselt kajastada ka<br />
valitsemiskorralduse, sh eriti sotsiaalpoliitika näitajate<br />
kaudu, millest tuleb lähemalt juttu edaspidi. Siit<br />
jõuame heaolu sotsiaalkapitali aspekti juurde. Rahulolu-uuringud<br />
on lisanud heaolu analüüsile subjektiivse<br />
sotsiaalse mõõtme (vt eespool peatükk 3). Kuna<br />
subjektiivselt tajutud õnnetunnet peetakse heaolu<br />
kõige üldisemaks näitajaks, siis on heaolul ka emotsionaalne<br />
aspekt. Ühiskonnast tulenevate negatiivsete<br />
emotsioonide sagedaseks põhjuseks tõrjutus, mida<br />
seostatakse vaesuse ja pika-ajalise töötusega. Tõrjutuse<br />
puudumist võiks seega tõlgendada ühiskonnaga<br />
seotusena, mis annab inimesele emotsionaalset tuge<br />
oma seisundi hindamisel.<br />
nii heaolu objektiivseid kui ka subjektiivseid tunnuseid,<br />
tegelikku olukorda ja inimeste poolt antud hinnanguid<br />
(Berger-Schmitt, Noll 2000: 8). Subjektiivsed<br />
31 Hiinas on vastav näitaja, mille täpne nimetus on kapitali kogumahutus põhivarasse, olnud aastaid 35 kuni isegi 40%, <strong>Eesti</strong>s oli see<br />
2007. aastal 31,9%, samal ajal suurema teenindusmajanduse osakaalu ning olulisemalt inimkapitalil põhineva kasvuga Soomes 20,3%,<br />
Rootsis 18,9%, USA-s 18,7% (Eurostat 2008).<br />
125 |
Change language