Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
nike rahulolu hinnangud võrreldavad Euroopa keskmisega<br />
(joonis 4.2.2.).<br />
Euroopas tervikuna on erinevused etniliste enamus-<br />
ja vähemusgruppide vahel generatsioonide lõikes<br />
märgatavalt väiksemad kui <strong>Eesti</strong>s. Erinevused<br />
etniliste enamus- ja vähemusgruppide hinnangutes ei<br />
vähene ka põlvkondade noorenedes. Seega ei saa väita,<br />
et generatsioonide vahetudes muutuvad vähemuste<br />
hoiakud ja hinnangud “loomulikul teel” optimistlikumaks.<br />
Üldist rahulolu kujundavad tegurid<br />
riikide lõikes<br />
Nagu eespool kirjeldatud, mõõdetakse-hinnatakse<br />
elukvaliteeti ja eluga rahulolu paljude erinevate näitajate<br />
alusel. Euroopa sotsiaaluuringu andmed võimaldavad<br />
välja tuua eeskätt üldise rahulolu ja õnnetunde<br />
(Küsimused: Kui rahul olete oma eluga tervikuna? Kui<br />
õnnelik te olete?); aga ka spetsiifilisemalt rahulolu isikliku<br />
materiaalse olukorraga (Kui rahul olete oma tööga /<br />
oma elustandardiga?). Lisaks saab hinnata ka inimeste<br />
rahulolu riigi toimimisega (Kui rahul olete riigi majandusliku<br />
olukorraga / demokraatia toimimisega riigis /<br />
riigi valitsusega?). Tabel 4.2.1. toob ülevaate etniliste<br />
enamus- ja vähemusgruppide hinnangute kohta mainitud<br />
dimensioonide lõikes. Tabelist ilmneb, et enamikus<br />
riikides on etniliste vähemusrühmade liikmete<br />
hinnangud andnud suhteliselt sarnase koha pingereas<br />
niihästi õnnetunde ja materiaalse rahulolu suhtes<br />
kui ka hinnangutes riigi toimimisele. Samas näiteks<br />
Suurbritannia etnilised vähemused väljendavad küll<br />
suhteliselt kõrget rahulolu isiklikul tasandil, kuid on<br />
suhteliselt rahulolematud riigi toimimisega. Seega ei<br />
taga edukas individuaalne toimetulek veel vähemuste<br />
esindajate rahulolu riigi vähemuspoliitikaga. Ilmselt<br />
mängivad siin rolli teatud kollektiivsed ootused ja<br />
vähemuste ambitsioonid suurema poliitilise mõju saavutamiseks.<br />
Üksikute hinnangukomponentide põhjal paiknevad<br />
<strong>Eesti</strong> vähemusrahvused riikide järjestuses viimases<br />
kolmandikus. Suhteliselt positiivsem hinnang<br />
materiaalsele olukorrale tuleneb tõenäoliselt sissetulekute<br />
suurenemisest ja materiaalse olukorra paranemisest<br />
<strong>Eesti</strong> venekeelse elanikkonna, sh eriti <strong>Eesti</strong><br />
kodanike seas (Kasearu ja Trumm 2008). Samas on ka<br />
<strong>Eesti</strong>le iseloomulik rahvusvähemuste madalam rahulolu<br />
riigi toimimisega, mis pärast 2007. aasta aprillisündmusi<br />
on veelgi langenud: värskemad uuringud<br />
viitavad, et <strong>Eesti</strong> venekeelse elanikkonna seas on eriti<br />
viimastel aastatel süvenenud umbusk ja pessimism<br />
riigi suhtes (vt nt Integratsiooni monitooring 2008).<br />
Analüüs erinevate vanusrühmade lõikes näitab, et kui<br />
erinevus individuaalse rahulolu osas on põlvkondade<br />
võrdluses suhteliselt muutumatu, siis rahulolematus<br />
riigi toimimisega on noorema põlvkonna seas isegi<br />
suurem kui vanemate hulgas.<br />
Tabeli 4.2.1. teises pooles on näidatud seosed erinevate<br />
üksikute hinnangute ja rahulolu koondhinnangu<br />
vahel. Seose tugevust näitab korrelatsiooni-<br />
Joonis 4.2.2. Enamus- ja vähemusrahvuste eluga<br />
rahulolu vanusegruppides <strong>Eesti</strong>s ja Euroopas (kõrge<br />
üldise rahulolu protsendid)<br />
70<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
31<br />
47<br />
37<br />
15–29 30–49 50–75<br />
Allikas: Euroopa sotsiaaluuring 2006.<br />
61<br />
38<br />
55<br />
33<br />
63<br />
Euroopa vähemus<br />
<strong>Eesti</strong> vähemus<br />
Euroopa enamus<br />
<strong>Eesti</strong> enamus<br />
kordaja (maksimaalne väärtus 1 näitab täielikku seost<br />
tunnuste vahel, väärtus 0 näitab seose täielikku puudumist).<br />
Nende seoste analüüsist ilmneb, et eluga<br />
rahulolu koondhinnang sõltubki vähemusrahvuste<br />
esindajatel kõige enam just rahulolust riigi toimimisega<br />
(kõige tugevam keskmine korrelatsioon ehk seos<br />
kahe tunnuse vahel .77). Eluga rahulolu/rahulolematuse<br />
põhjuseid kaldutakse omistama riigi võimekusele<br />
või võimetusele majandusliku olukorra reguleerimisel,<br />
valitsuse ning demokraatia toimimise tagamisel keskmisest<br />
sagedamini nii osades siirderiikides (Rumeenia,<br />
Poola, Slovakkia, Ungari, Venemaa) kui ka nn<br />
Euroopa heaoluriikides (Soome, Šveits, Taani, Rootsi,<br />
Suurbritannia, Austria, Holland, Saksamaa, Prantsusmaa).<br />
Ehkki ka <strong>Eesti</strong>s mõjutab hinnang riigile rahulolu<br />
koondhinnangut, on see seos üllatuslikult isegi veidi<br />
väiksem kui Euroopas keskmiselt. Siit võib järeldada,<br />
et majandusliku olukorra ja demokraatia paranedes<br />
kasvavad ka vähemuste ootused riigi toimimise suhtes.<br />
Seetõttu on isiklik materiaalne rahulolu reeglina<br />
üldise eluga rahulolu kujunemisel mõnevõrra vähem<br />
oluline kui rahulolu riigi toimimisega. Vaid kahes<br />
riigis – Rootsis ja Hispaanias – mängib isiklik materiaalne<br />
heaolu üldise rahulolu kujunemisel olulisemat<br />
rolli. Kuna tegemist on kahe suhteliselt suure vähemusrahvuste<br />
tööpuuduse näitajaga maaga, on rahulolu<br />
tööga (ja selle olemasoluga) ka indiviidide tasandil<br />
oluline eluga rahulolu kujundav indikaator.<br />
Etniliste vähemuste rahulolu riigi toimimisega,<br />
samuti isiklikku õnnetunnet mõjutavad ka inimeste<br />
endi huvi poliitika vastu ning usaldus institutsioonide<br />
suhtes (<strong>Eesti</strong>s on see seos statistiliselt isegi tugevam kui<br />
Euroopas keskmiselt). Kui teistes suhteliselt suure vähemuste<br />
arvuga riikides, näiteks Suurbritannias ja Rumeenias<br />
ilmnes poliitikahuvi oluline seos eeskätt isikliku<br />
materiaalse rahuloluga, siis <strong>Eesti</strong>s on vähemuste poliitikahuvi<br />
taustaks pigem ideelis-psühholoogilised kui<br />
sotsiaal-majanduslikud kaalutlused. <strong>Eesti</strong>ga sarnaselt<br />
huvituvad vähemusgrupid poliitikast oluliselt vähem<br />
nt Taanis, seega võivad vähemuste poliitikahuvi puhul<br />
suuremat rolli mängida konkreetsed poliitilise maastikuga<br />
seotud asjaolud, nagu erinevate sotsiaal-majan-<br />
22<br />
38<br />
20<br />
38<br />
83 |
Change language