Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
sega. Kui 1990ndate alguses kasutas kõigest 28% 16–<br />
64-aastastest elanikest taimeõli põhilise toiduvalmistamise<br />
rasvainena, siis 2006. aastaks oli vastav näitaja<br />
tõusnud 92%-ni (Tekkel jt 2007).<br />
Ka värske puuvilja tarvitamine igapäevaselt on<br />
suurenenud 11% meeste ning 22% naiste hulgas: 1992.<br />
aasta 18%-lt 36%-ni 2006. aastal. Sarnane kasv toimus<br />
ka värske juurvilja tarvitamises (ibid).<br />
Alkoholi tarvitamine<br />
Alkoholi tarbimise näitajad on maailmas kõige kõrgemad<br />
Euroopas ja alkoholi tarbimine on sügavalt<br />
juurdunud paljudes kultuurides. Alkohol on üks peamisi<br />
globaalseid riskifaktoreid sotsiaalse kahju ning<br />
halvenenud tervise osas. 2002. aasta andmetel põhjustas<br />
alkoholi liigtarvitamine <strong>Eesti</strong>s rahvastikule<br />
22 248 eluaasta kao, mis moodustab kogu haiguskoormusest<br />
6,7%. Alkoholist tingitud kaotusest 99%<br />
langeb meestele ning koormuse põhiosa moodustab<br />
enneaegsetest surmadest tingitud kaotus (Lai 2004).<br />
Arvestades allpool kirjeldatud alkoholi tarvitamise<br />
kasvu <strong>Eesti</strong>s, võib eeldada, et tänasel päeval on alkoholi<br />
poolt põhjustatud kahju inimeste elukvaliteedile<br />
veelgi suurem.<br />
Alkoholi tarvitamine on viimase kümnendi jooksul<br />
püsivalt kasvanud: absoluutse alkoholikoguse hulk<br />
elaniku kohta on kasvanud 9,9 liitrilt 2002. aastal kuni<br />
12 liitrini 2006. aastal (joonis 2.5.3.). Nädalas vähemalt<br />
mõned korrad alkoholi pruukijate osakaal on suurenenud<br />
37%-lt 46%-ni meeste ning 6,6%-lt 13,6% naiste<br />
hulgas. Kasv on toimunud kõikides vanuserühmades,<br />
v.a noormeeste (16–24-aastased) hulgas, kelle puhul<br />
näitaja on kõikunud viimastel aastatel 32%-37% juures<br />
(Tekkel jt 2007). Seejuures on kasvanud nii lahjade kui<br />
kangete alkohoolsete jookide pruukimine (Konjunktuuriinstituut<br />
2008). Naiste hulgas on alkoholi tarvitamise<br />
kasv olnud kahekordne, kusjuures on tõusnud<br />
ka suurtes kogustes (6 või enam alkoholiühikut 8 ) alkoholi<br />
tarbijate osakaal, mis oli 2000. aastal 9,8% ning<br />
2006. aastal 12,5% 15–64-aastastest naistest.<br />
Kuigi alkoholiga seotud suremus on suurim vanusegrupis<br />
45–54, esinevad alkoholist põhjustatud surmad<br />
ka nooremas eas. Noorte peamiseks suremuse põhjuseks<br />
on vigastused ning oluline osa neist on seostatav<br />
alkoholiga. Alkoholi tarbimine on samuti seotud suitsiidse<br />
käitumise ning tapmistega.<br />
Riikide lõikes esineb alkoholi tarbimises noorte<br />
hulgas suur erinevus. Kõigis vanusegruppides on<br />
alkoholi tarbimine viimase nädala jooksul väga kõrge<br />
Bulgaarias ja kõige madalam Norras. Enamikel juhtudel<br />
on igapäevane alkoholitarbimine tavalisem poiste<br />
hulgas ja see näitaja kasvab oluliselt ajavahemikus 13<br />
kuni 15 aastat.<br />
Mitmete uuringute põhjal saab <strong>Eesti</strong> (noorte)<br />
puhul riikidevahelises võrdluses välja tuua just keskmisest<br />
kõrgema noorte purjutajate arvu <strong>Eesti</strong>s. Kui<br />
Joonis 2.5.3. Alkoholitarbimise kasv <strong>Eesti</strong>s<br />
2002–2006, legaalne müük, miinus eksporditud<br />
alkohol, pluss illegaalne alkohol (100% alkoholi<br />
elaniku kohta aastas liitrites)<br />
8 Alkoholiühiku definitsioon – rahvusvaheliselt kasutatakse mõistet drink ehk alkoholiühik. Üheks dringiks loetakse <strong>Eesti</strong>s 10 g absoluutpiiritust.<br />
Dringi suurus oleneb alkoholi kangusest: mida kangem on alkohol, seda väiksem kogus moodustab ühe dringi.<br />
12<br />
10<br />
8<br />
6<br />
4<br />
2<br />
0<br />
9,9 10,1 10,7 11,1<br />
2002 2003 2004 2005 2006<br />
Allikas: <strong>Eesti</strong> Konjunktuuri Instituut.<br />
Joonis 2.5.4. Viimase nädala jooksul alkoholi tarbinute<br />
osakaal (%) vanuse lõikes<br />
45<br />
40<br />
35<br />
30<br />
25<br />
20<br />
15<br />
10<br />
5<br />
0<br />
11 13 15 11 13 15<br />
Allikas: HBSC 2005/2006.<br />
Poisid Tüdrukud<br />
1999. aastal oli 55% kooliõpilasi <strong>Eesti</strong>s olnud purjus<br />
viimase 12 kuu jooksul, siis 2003. aastal oli <strong>Eesti</strong>s<br />
noori purjutajaid tunduvalt rohkem – 68% (Euroopas<br />
keskmiselt 52% ja 53%) (ESPAD 2008).<br />
Suitsetamine<br />
Tubaka kasutamine on riskifaktoriks kuuele enamlevinud<br />
surmapõhjusele kaheksast maailmas: hingamisteede<br />
vähk, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus,<br />
südame-isheemiatõbi, ajuveresoonkonna haigused,<br />
hingamisteede põletikud, tuberkuloos. 2002. aastal<br />
moodustased suitsetamisest põhjustatud haigused<br />
8,3% <strong>Eesti</strong>s rahvastiku haiguskoormusest, kusjuures<br />
kaotus surmade tõttu ületab kaotust elukvaliteedi langusest<br />
kolmekordselt. Mehed kaotavad suitsetamisest<br />
tingitud haiguste tõttu ligi 4 korda rohkem eluaastaid<br />
kui naised. Sarnaselt alkoholi kasutamise mõjuga langeb<br />
pool suitsetamisest tingitud eluaastate kaotusest<br />
45–44-aastaste vanuserühma, st töövõimelisse ikka<br />
(Lai 2004).<br />
12<br />
Bulgaaria<br />
Suurbritannia<br />
Rootsi<br />
Läti<br />
Leedu<br />
eestI<br />
Soome<br />
Norra<br />
41 |
Change language