You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Tabel 5.3.2. Võrgustikulise valmisoleku indeksi<br />
komponendid ja <strong>Eesti</strong> suhteline positsioon<br />
Võrgustikulise<br />
valmisoleku<br />
komponendid<br />
Keskkonna<br />
komponent<br />
Valmisoleku<br />
komponent<br />
Kasutuse<br />
komponent<br />
| 110<br />
<strong>Eesti</strong> koht<br />
riikide<br />
pingereas<br />
24.<br />
23.<br />
Allikas: World Economic Forum 2008b.<br />
8.<br />
Alaindeks<br />
<strong>Eesti</strong> koht<br />
riikide<br />
pingereas<br />
Turukeskkond 23.<br />
Poliitiline ja regulatiivne<br />
keskkond<br />
parim. Järgnevad Sloveenia 30., Leedu 33. ja Tšehhi 36.<br />
kohal. Lähinaabritest on Soome 6., Läti 44. ja Venemaa<br />
72. kohal.<br />
Võrgustikulise valmisoleku indeks ise koosneb kolmest<br />
suuremast komponendist (keskkonna olemasolu,<br />
valmisolek ja kasutus) ning need omakorda alaindeksitest<br />
(tabel 5.3.2.). Nende alusel on <strong>Eesti</strong> mainet infoühiskonnana<br />
eelkõige kujundanud valitsussektori IKT<br />
kasutus ja valmisolek. Suhteliselt madal on aga <strong>Eesti</strong>s<br />
ärisektori valmisolek IKT efektiivseks kasutamiseks.<br />
Teine oluline rahvusvaheline organisatsioon, mis<br />
pingereastab riikide info- ja kommunikatsioonitehnoloogilist<br />
arengut, on ITU (International Telecom-<br />
24.<br />
Infrastruktuur 24.<br />
Individuaalne valmisolek 26.<br />
Ärisektori valmisolek 31.<br />
Valitsussektori valmisolek 8.<br />
Individuaalne kasutus 11.<br />
Ärisektori kasutus 23.<br />
Valitsussektori kasutus 2.<br />
Tabel 5.3.3. Digitaalsete võimaluste indeksi komponendid<br />
ja <strong>Eesti</strong> tulemused 2006. ja 2007. aasta võrdluses<br />
2006 2006 2007 2007<br />
Võimalused 0,98 Digitaalsete<br />
Infrastruktuur<br />
0,47<br />
võimaluste indeks<br />
0,63 (20. koht<br />
maailmas ja 11.<br />
koht Euroopas)<br />
Võimalused 0,99 Digitaalsete<br />
Infrastruktuur 0,50<br />
Kasutus 0,44 Kasutus 0,45<br />
Allikad: ITU 2007a, Pruulmann-Vengerfeldt, Vihalemm ja Viia 2007.<br />
võimaluste indeks<br />
0,65 (20. koht<br />
maailmas ja 14.<br />
koht Euroopas)<br />
Tabel 5.3.4. IKT võimaluste indeksi komponendid ja<br />
<strong>Eesti</strong> tulemused<br />
Infotihedus<br />
(infodensity)<br />
Infokasutus<br />
(infouse)<br />
Alamindeksid<br />
Võrgustiku<br />
indeks<br />
Allikas: ITU 2007b.<br />
Indeksi<br />
väärtus<br />
<strong>Eesti</strong>s<br />
339,6<br />
Oskuste indeks 137,2<br />
Kasutuselevõtu<br />
indeks<br />
Intensiivsuse<br />
indeks<br />
346,2<br />
328,5<br />
Indeksi komponendid<br />
Tavatelefoniühendusi 100 elaniku<br />
kohta; interneti välisühenduse<br />
kiirus elaniku kohta; mobiiltelefonide<br />
kasutajaid 100 elaniku kohta.<br />
Kirjaoskus täiskasvanud<br />
elanikkonna seas; kooliskäijaid<br />
erinevates kooliastmetes.<br />
Arvuteid 100 elaniku kohta;<br />
internetikasutajad 100 elaniku<br />
kohta; majapidamiste osakaal,<br />
kus on televiisor.<br />
Lairibaühenduse kasutajaid 100<br />
elaniku kohta; rahvusvahelised<br />
väljapoole suunduvad<br />
telefoniühendused (minutites).<br />
munication Union). Selle organisatsiooni koostatavas<br />
maailma infoühiskonna aruandes mõõdetakse infoühiskonna<br />
arengutaset digitaalsete võimaluste indeksi<br />
(Digital Opportunity Index) kaudu. 2005./2006. aasta<br />
andmete põhjal 2007. aastal avaldatud raport on uusim<br />
kättesaadav andmestik. Ka siin on koondindeksi olulised<br />
komponendid jaotatud kolmeks: võimalused –<br />
ligipääs ja taskukohasus; infrastruktuur – võrgud ja<br />
vahendid; kasutus – IKT rakendamine. Digitaalsete<br />
võimaluse indeksi kohaselt tähendaks ideaalne võimaluste<br />
kogum seda, et kogu elanikkonnal on lihtne ligipääs<br />
info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele taskukohase<br />
hinnaga, et kõik kodud on varustatud IKT<br />
vahenditega, et kõigil kodanikel on mobiilsed IKT<br />
vahendid ning et kõik kasutavad lairiba-internetti.<br />
Indeksit esitatakse 0–1-punktisel skaalal ning <strong>Eesti</strong> on<br />
0,65 punktiga 24. kohal. Kuigi <strong>Eesti</strong> positsioon pole<br />
paranenud, on pisut tõusnud üksikute komponentindeksite<br />
väärtus (tabel 5.3.3.).<br />
Lisaks digitaalsete võimaluste indeksile koostab<br />
ITU ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate võimaluste<br />
indeksit, mis on võrreldes eelmisega mitmekülgsem<br />
ja analüüsib ühtekokku 183 riiki. Need liigitatakse<br />
nelja suuremasse gruppi: kõrge, üle keskmise,<br />
keskmise ja madala tulemusega riigid. Ainsa post-sotsialistliku<br />
riigina kuulub <strong>Eesti</strong> kõrge IKT valmisolekuga<br />
riikide hulka, olles 269,81 indeksipunktiga 24.<br />
positsioonil 29-st kõrge indeksiskoori saanust. <strong>Eesti</strong><br />
on selles grupis (Barbadose järel) kõige enam 2001.–<br />
2005. aasta jooksul arenenud, saades juurde 78,08<br />
indeksipunkti. IKT võimaluste indeksi edetabelis on<br />
esikohal Rootsi (377,69 punktiga), teisel kohal Luksemburg<br />
(371,1), kolmandal Hongkong (365,54). <strong>Eesti</strong><br />
jääb esiriikidest maha ennekõike võrgustiku ja intensiivsuse<br />
alamindeksite poolest (tabel 5.3.4.). Siin on<br />
<strong>Eesti</strong> indeksi väärtus kohati kuni kaks korda madalam<br />
kui mitmetel teistel kõrge kasutuse määraga riikidel.<br />
Rahvusvaheliste indeksite analüüs näitab, et kuigi<br />
e-tehnoloogiate arendamise seisukohalt oleme olnud<br />
võrdlemisi edukad, seda ennekõike valitsussektori<br />
töö tulemusena, siis loodetud konkurentsieelist pole<br />
nende tehnoloogiate rakendamine siiski toonud. Põhilised<br />
probleemid on seotud turgude väiksuse, ärisektori<br />
vähese innovaatilisuse ja probleemidega haridus- ja teadusvaldkonna<br />
koostöös ärisektoriga. Samas ei ole see<br />
kuigi uudne tulemus ning teadmistepõhisest majandusest<br />
ning tehnoloogia ja insenerihariduse edendamise<br />
vajalikkusest on selles kontekstis palju juttu olnud.<br />
Osaliselt on need arengud seotud <strong>Eesti</strong> ärieliidi ootuste<br />
ja potentsiaaliga info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid<br />
oma töö efektiivsuse suurendamiseks ära kasutada,<br />
sest digitaalsete võimaluste indeks näitab, et just<br />
ärisektori valmisoleku ja võimaluste poolest oleme suhteliselt<br />
kehvemas positsioonis.<br />
<strong>Eesti</strong> internetikasutajad<br />
ja e-teenuste levik<br />
Digitaalsete võimaluste ja tehnoloogia arengu puhul<br />
vaadeldakse põhilise tegurina internetikasutuse osa-
Change language