Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
1. peatükk<br />
<strong>Eesti</strong> inimarengu indeks ja<br />
selle komponendid<br />
1<br />
0,9<br />
0,8<br />
0,7<br />
0,6<br />
0,5<br />
0,4<br />
0,3<br />
0,2<br />
0,1<br />
0<br />
| 10<br />
1.1. Globaalne inimarengu indeks<br />
Inimarengu mõõtmine ja sellega seotud paradoksid<br />
Tänapäevast ratsionaalset inimest iseloomustab püüe<br />
kõikvõimalikke nähtusi kvantitatiivselt mõõta, eesmärgiga<br />
neid hinnata, võrrelda, aga ka juhtida, suunata<br />
soovitud suunas muutuma. Selleks peab aga<br />
olema selge ka see, mis suunas soovitakse liikuda.<br />
Ühiskonna arengut mõõtes on tarvis mõista, mis määrab<br />
ühiskonna ja riigi arengutaseme. Kui oluline selle<br />
juures on rikkus ja võimalusterohkus? Kuivõrd määrab<br />
riigi arengutaset see, kuidas selle elanikkond mõistab<br />
ümbritsevat maailma – kas teaduse või religioosse<br />
maailmapildi taustal? Kas rahvastiku ja kultuuri jätkusuutlikkus<br />
on riigi/ühiskonna kõrge arengutaseme<br />
eeldus või järeldus? Kui suurel määral on omavahel<br />
seotud ühiskonna arengutase ja selle inimeste elukvaliteet<br />
ja õnnelikkus? Kas on alust lugeda kõigi ühiskonnaliikmete<br />
võimalikult kõrget elukvaliteeti selleks<br />
sihifunktsiooniks, mille poole püüelda?<br />
Riikide puhul on pikka aega olnud kombeks rääkida<br />
nende arengutasemest, kuid arengutaseme mõõtmine<br />
kvantitatiivsel skaalal on suhteliselt uus nähtus.<br />
Alates 1990. aastast annab ÜRO igal aastal välja inimarengu<br />
aruande. See sisaldab ka iga ÜRO-sse kuuluva<br />
riigi jaoks arvutatud inimarengu indeksi (IAI, ingl.<br />
HDI) väärtust ja riikide järjestust selle indeksi alusel.<br />
Joonis 1.1.1. Inimarengu indeks (horisontaalne joon)<br />
ja selle komponendid (<strong>Eesti</strong>, 2008)<br />
Elukestuse indeks Harituse indeks Elujärje indeks<br />
Allikas: HDR 2008.<br />
Inimarengu indeks peaks oma idee poolest mõõtma<br />
iga riigi elanikele kättesaadavaid võimalusi, lähtudes<br />
eeldusest, et võimalusterohkusega seostub selles riigis<br />
elavate inimeste kõrgem elukvaliteet.<br />
Iga arvulise koondnäitajaga seondub statistiline paradoks:<br />
arengu toimumist peaks näitama keskmise taseme<br />
tõus, samas tuleneb paljude näitajate puhul kõrgest keskmisest<br />
tasemest ka suurem hajuvus, mis näitab ühiskonna<br />
arengu ebaühtlust. Kuna see ebaühtlus tuleneb<br />
reaalsuses toimuvate protsesside ja nähtuste individuaalsetest<br />
erisustest ning erinevast arengukiirusest, nõuab<br />
igasuguste näitajate ebaühtluse vähendamine täiendavate<br />
ressursside rakendamist. Järelikult, mida kõrgem<br />
on riigi arengu keskmine näitaja, seda enam ressursse on<br />
vaja ebaühtluse vähendamiseks. Sellest järeldub, et positiivselt<br />
kulgevate arenguprotsesside toetamisel ongi võimalusterohkuse<br />
tagamine riigi üheks põhiülesandeks.<br />
Inimarengu indeksi arvutamisel lähtutakse kolmest<br />
suhteliselt lihtsalt leitavast indikaatorist, mis iseloomustavad<br />
riigi sotsiaalset ja majanduslikku olukorda.<br />
Need indikaatorid on:<br />
• oodatav keskmine eluiga sünnil, mis näitab rahvastiku<br />
tervist ja pikaealisust;<br />
• haritus, mida iseloomustab ühelt poolt täiskasvanute<br />
kirjaoskus ja teiselt poolt erinevatel tasemetel<br />
õppijate vanuseline määr;<br />
• elujärg, mida mõõdab sisemajanduse koguprodukt<br />
inimese kohta väljendatuna ostujõu pariteedi alusel<br />
US dollarites.<br />
Iga indikaatori põhjal arvutatakse üks komponent<br />
(indeks), mis võib omandada väärtuse 0 ja 1 vahel.<br />
Mida suurem on vastava komponendi väärtus, seda<br />
kõrgem on vastava eluvaldkonna tase riigis. IAI arvutatakse<br />
kolme komponendi keskmisena (joonis 1.1.1.).<br />
Kuigi inimarengu indeksisse tervikuna võib suhtuda<br />
skeptiliselt, sest selle komponentide liitmine ei<br />
ole sisuliselt hästi põhjendatav, on see siiski osutunud<br />
nii riikide võrdleval hindamisel kui ka ühe maa<br />
arengudünaamika jälgimisel kasulikuks. Eriti informatiivne<br />
on ühe maa arengu jälgimisel teha seda mitte<br />
koondindeksi, vaid selle üksikdimensioonide tasemel.
Change language