You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
on kõrgem kui vanematel ja vanavanematel, ka kogevad<br />
nad diskrimineerimist veidi harvemini. Samas,<br />
võrreldes etnilistesse vähemusrühmadesse kuuluvate<br />
noortega Euroopas keskmiselt, tunnevad <strong>Eesti</strong> venekeelsed<br />
noored end ühiskonnas sagedamini tõrjutult<br />
ning nende sotsiaalsed võrgustikud ja poliitikahuvi on<br />
nõrgemad.<br />
Seega võib öelda, et üldise rahuolematuse näol<br />
püsib <strong>Eesti</strong>s küllaltki hea toitepinnas rahvuste-vahelisteks<br />
pingeteks ja konfliktideks. Euroopa kujuteldaval<br />
vähemuste-enamuste suhete kaardil on <strong>Eesti</strong><br />
küllaltki pingeline piirkond, kusjuures põlvkondade<br />
vahetus olukorda oluliselt ei leevenda.<br />
Arvestades tööelu keskset kohta, on oluline, et<br />
vähemuste võimalused tööalaseks eneseteostuseks<br />
ning materiaalse kindlustunde saavutamiseks oleksid<br />
võrdväärselt tagatud. Toodud analüüsis selgus, et <strong>Eesti</strong><br />
kodakondsusega ja hea eesti keele oskusega vene noortel<br />
on eesti eakaaslastest kõrgem palgasoov ning suurem<br />
nõudlikkus töö ja haridustaseme vastavuse suhtes,<br />
samas kui nende hinnang oma oskuste piisavusele<br />
vastuvõetava töö leidmiseks on eestlastest tunduvalt<br />
negatiivsem. Ei kehti ka arvamus, et vene noored hellitavad<br />
lootust Läände emigreeruda – vaid iga viies vene<br />
noor arvab, et ta leiaks vajadusel välismaal sobiva töö.<br />
Seevastu antud grupi reaalne positsioon tööturul viitab<br />
sellele, et sarnase haridustaseme ja muude võrdsete<br />
eelduste korral jäädakse eestlastele tööturukonkurentsis<br />
alla – mitte-eestlaste töötuse risk on olnud pidevalt<br />
suurem eestlaste omast, samuti on nende mahajäämus<br />
tööturu tipp-positsioonide hõivamisel võrreldes eestlastega<br />
olnud märgatav. Seega küpseb nooremas põlvkonnas<br />
potentsiaalne rahulolematus tööturu võimalustega.<br />
Üldiselt võib öelda, nooremate põlvkondade pealetulekuga<br />
rahvuslik lõhe <strong>Eesti</strong>s ei vähene. <strong>Eesti</strong> Vabariigis<br />
sotsialiseerunud noored on oma vanemate ja<br />
vanavanematega võrreldes küll mõneti integreerunumad<br />
– nende sotsiaalne kapital on kõrgem, suur osa<br />
neist on poliitiliselt enesekindlamad ja usaldavamad<br />
ning eluga üldse rohkem rahul. Samas on ette näha<br />
probleeme tööturul – noorte ootused on kõrgemad kui<br />
võimalused. Samuti on noorte poliitiline osalus ja toetus<br />
suhteliselt madal, nad tunnetavad Euroopa teiste<br />
riikide vähemusnoortega võrreldes sagedamini diskrimineerimist.<br />
Seega on tõenäoline, et ka <strong>Eesti</strong>s võib<br />
Viidatud allikad<br />
1. “<strong>Eesti</strong> lõimumiskava 2008–2013”, vt http://www.rahvastikuminister.ee/index.php?id=10442<br />
välja kujuneda nn “kolmanda põlvkonna probleem”:<br />
noored tunnevad pettumust ja tõrjutust ning selle pinnal<br />
hakkab arenema protesti-identiteet.<br />
Kuna toodud probleemid pole <strong>Eesti</strong>le ainuomased,<br />
vääriks senisest suuremat tähelepanu need meetmed,<br />
mida Euroopa Liidu teised liikmed (eriti Suurbritannia,<br />
Rootsi, Taani, aga ka uutest liikmetest Ungari<br />
ja Rumeenia) (vt Kallas, Kaldur 2008) on rakendanud<br />
vähemuste suuremaks kaasamiseks avalikku ellu<br />
ning nendele tööelus võrdsete võimaluste tagamiseks.<br />
Ühelt poolt on mitmetes maades rakendatud riiklikku<br />
järelvalvet ja koolitusi, tagamaks vähemuste esindajatele<br />
karjäärivõimalusi avalikus teenistuses ja võrdseid<br />
palgatingimusi. Eriti paistab võrdsete võimaluste järjekindla<br />
järelvalve ning spetsiaalsete meetmete rakendamise<br />
poolest tööturul võrdsete võimaluste tagamiseks<br />
silma Suurbritannia, kus eelpooltoodud andmete<br />
põhjal on ka rahuloluhinnangud märkimisväärselt<br />
kõrged. Teisalt on enamuses Euroopa riikides seadusandlikult<br />
kindlustatud vähemuste esindajate kaasamine<br />
otsustusprotsessidesse nii riigivalitsemise kui<br />
omavalitsuste tasandil, kas valimisseadustikus, kultuurilise<br />
omavalitsuse teel või siis parlamentide juures<br />
tegutsevate vähemuste konsultatiivnõukogude kaudu.<br />
<strong>Eesti</strong>s selline seadusega tagatud vähemuste kaasamise<br />
efektiivne süsteem puudub.<br />
2008. aasta tõi lootusi positiivseteks arenguteks<br />
ka <strong>Eesti</strong> vähemuspoliitikas – võeti vastu uus „Integratsioonistrateegia”<br />
aastateks 2008–2013, milles<br />
esmakordselt on sõnaselgelt võetud suund tööturuerinevuste<br />
kaotamiseks ning venekeelse vähemuse<br />
esindajate sihipäraseks kaasamiseks avalikku ellu (vt<br />
„<strong>Eesti</strong> lõimumiskava” 2008). Aasta lõpul võttis Riigikogu<br />
lõpuks vastu kaua küpsenud „Võrdse kohtlemise<br />
seaduse”, mis võimaldab senisest konkreetsemalt<br />
tegelda ka rahvusliku diskrimineerimise juhtumitega<br />
nii tööturul kui avalikus elus. Aasta lõpul astuti ka esimesi<br />
samme ühise infovälja loomise poole televisiooni<br />
vahendusel, käivitades ETV2-s senisest mahukama<br />
venekeelse teleprogrammi. Kuna eelpool toodud analüüs<br />
tõi esile tugeva seose eluga rahulolu ning riigi toimimisele<br />
antavate hinnangute vahel, võib vaid loota,<br />
et nende sammudega vähendatakse pärast 2007. aasta<br />
aprillikriisi süvenenud võõrdumust venekeelse vähemuse<br />
ja <strong>Eesti</strong> riigi vahel ning koos sellega paraneb ka<br />
vähemuste esindajate hinnang oma elukvaliteedile.<br />
2. Kallas, K. Kaldur, K. (2008). Integratsioonipoliitika ja meetmed:<br />
Heade praktikate uuring Rootsi, Taani ja Suurbritannia<br />
näitel. Tallinn: MEIS ja Balti Uuringute Instituut, vt http://<br />
www.meis.ee/est/raamatukogu/?view=view&ID=175<br />
101 |
Change language