You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
uurijad prognoosinud nooremate tööealiste suuremat<br />
tõenäosust otsida tööd välisriigist (Krieger 2004). Seda<br />
kinnitab ka <strong>Eesti</strong> väljarändestatistika, kus 20–30-aastaste<br />
osakaal oli suur. Kodakondsuselt moodustasid<br />
peamise väljarändajate rühma <strong>Eesti</strong> kodanikud – neid<br />
oli kokku 87%. Vene kodakondsusega inimeste osatähtsus<br />
oli vaadeldaval neljal aastal 6% ja aastate lõikes<br />
see vähenes ühtlaselt. Ülejäänud kodakondsused jäid<br />
oma osatähtsuselt alla 2%.<br />
Sisseränne 2004–2007<br />
2004–2007 aastal rändas <strong>Eesti</strong>sse sisse 8508 inimest,<br />
mis moodustas kogurahvastikust 0,6%. Suurimateks<br />
lähteriikideks on Soome (31% sisserändajatest) ja<br />
Venemaa (21% sisserändajatest), arvestatav hulk inimesi<br />
saabus ka Ukrainast, Saksamaalt, Lätist ja Rootsist.<br />
Aastate lõikes sisseränne enamikest riikidest suureneb,<br />
mis ilmselt tähendab tagasirände kasvu. Seda<br />
näitab ka see, et 39% sisserännanutest on <strong>Eesti</strong> kodanikud.<br />
Vene ja Soome kodakondsusega isikuid on vastavalt<br />
15% ja 12% kõigist sisserändajaist. Aastate lõikes<br />
on <strong>Eesti</strong> kodanike osatähtsus sisserändes suurenenud<br />
ja Vene kodanike osatähtsus ligi poole võrra vähenenud.<br />
Arvuliselt aga on sisserände maht suurenenud.<br />
Pooled sisserännanutest asuvad elama Harjumaale.<br />
Kaheks teiseks suuremaks sihtkohaks on Tartu- ja Ida-<br />
Virumaa (vastavalt 14% ja 12%).<br />
Kõigist sisserändajatest moodustavad mehed<br />
55%. Seega, kui <strong>Eesti</strong>st väljarändes on ülekaalus naised,<br />
siis <strong>Eesti</strong>sse sisserändes (tagasirändes) on ülekaalus<br />
mehed. See viitab võimalusele, et <strong>Eesti</strong>st lahkuvad<br />
naised jäävad suurema tõenäosusega välismaale elama<br />
või viibivad seal pikemat aega. Sisserändaja keskmine<br />
vanus on 34 aastat (mediaanvanus 32 aastat), kusjuures<br />
naiste seas on ülekaalus 20–29-aastased. Sisserändavate<br />
meeste vanusjaotus on ühtlasem, kuid siiski on<br />
ka nende seas rohkem nooremaid, peamiselt 20–39<br />
aasta vanuseid inimesi.<br />
<strong>Eesti</strong> rändesuundumused muutusid mõneti umbes<br />
2004. aastast, mil <strong>Eesti</strong> liitus Euroopa Liiduga. Rändesaldo<br />
oli aastatel 2004–2007 endiselt negatiivne,<br />
kokku –8940, mis teeb keskmiselt aastas 2235 inimest<br />
rändekadu. Järelikult väheneb negatiivse välisrändesaldo<br />
tõttu <strong>Eesti</strong> rahvastik 0,2% aastas. Kui sisseränne<br />
on kulgenud ühtlases kasvujoones, siis väljaränne on<br />
2007. aastal natuke vähenenud (joonis 1.2.7.). Väljarände<br />
senine kõrghetk oli 2006. aastal, mil <strong>Eesti</strong>st siirdus<br />
teistesse riikidesse rekordiliselt üle 5000 inimese.<br />
Riigiti aga ei ole kõigi riikidega <strong>Eesti</strong> rändesaldo<br />
enam negatiivne. Endiste Nõukogude Liidu riikide<br />
jaoks on <strong>Eesti</strong>st saanud sihtkohariik. Kõige suurem on<br />
sisseränne Venemaalt, Ukrainast ja Lätist. Kõige rohkem<br />
kaotab <strong>Eesti</strong> igal aastal rahvastikku Soomele ja<br />
teistele vanadele Euroopa Liidu liikmesriikidele, nagu<br />
Suurbritannia, Iirimaa ja Saksamaa. <strong>Eesti</strong> siseselt kaotavad<br />
välisrände tõttu rahvastikku kõik maakonnad,<br />
kõige rohkem Harju- ja Ida-Virumaa (Anniste 2009).<br />
2007. aastal, kui sisseränne on järsult kasvanud, on<br />
suuremates maakondades, nagu Tartu, Harju ja Ida-<br />
Joonis 1.2.7. <strong>Eesti</strong> välisränne 2004–2007<br />
6000<br />
5000<br />
4000<br />
3000<br />
2000<br />
1000<br />
2004 2005 2006 2007<br />
Allikas: Statistikaamet.<br />
sisseränne väljaränne<br />
Joonis 1.2.8. Rändava rahvastiku vanusjaotus,<br />
2004–2007<br />
2500<br />
2000<br />
1500<br />
1000<br />
500<br />
0<br />
-500<br />
-1000<br />
-1500<br />
0–4<br />
5–9<br />
10–14<br />
15–19<br />
Allikas: Statistikaamet.<br />
20–24<br />
25–29<br />
30–34<br />
35–39<br />
40–44<br />
45–49<br />
50–54<br />
55–59<br />
60–64<br />
65–69<br />
70–74<br />
75–79<br />
80–84<br />
85+<br />
sisseränne väljaränne välisrändesaldo<br />
Viru välisrände saldo positiivne ja kõige rohkem kaotavad<br />
rahvastikku Lääne-Viru- ja Pärnumaa. Vanusjaotuselt<br />
on sisserändav ja väljarändav rahvastik<br />
võrdlemisi sarnased (joonis 1.2.8.). Seega, välisränne<br />
on võrreldes 1990ndatega oluliselt muutunud. Aastatel<br />
2004–2007 on eestlased peamised nii välja- kui<br />
sisserändajad, kes suunduvad majanduslikult paremal<br />
arengul olevatesse Euroopa riikidesse tööle. Neist<br />
üsna paljud naasevad tagasi <strong>Eesti</strong>sse.<br />
Siseränne<br />
Siserände põhjused ja ajalugu<br />
Siiani mõjutab <strong>Eesti</strong> linnastumist ja üldisemalt siserännet<br />
pikka aega kestnud nõukogude periood, mil<br />
rahvastiku paiknemist korraldati plaanimajanduse<br />
eeskirjade järgi. Nõukogude <strong>Eesti</strong>s oli ränne maalt<br />
linna tagasihoidlik, rahvastiku koondumist suurematesse<br />
linnadesse ja nende tagamaale põhjustas suuresti<br />
välisränne (liiduvabariikide vahel) (Katus jt 1999,<br />
Tammaru 2002). Nõukogude perioodi algupoolel rännati<br />
peamiselt maalt linnadesse ja edasi Tallinna, kuid<br />
1970. aastate teisel poolel hakati üha rohkem liikuma<br />
pealinnast Harjumaa maapiirkondadesse (Marksoo<br />
1990). Alates 1983. aastast muutus maarahvastiku<br />
rändesaldo positiivseks kogu <strong>Eesti</strong>s. Eelkõige said ela-<br />
17 |
Change language