You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
| 138<br />
tehnoloogia kasutamine pole ilma hariduseta võimalik,<br />
rääkimata tehnoloogia edasiarendamisest.<br />
<strong>Eesti</strong> valikute puhul tähendab see hariduspoliitika<br />
nappide ressursside kontsentreerimise vajadust<br />
ning selle seostamist terviklike poliitiliste valikutega.<br />
Haridussüsteemi muutmine põhikooli ja gümnaasiumi<br />
tasemel on üsna oluliselt seotud regionaalpoliitikaga,<br />
sh haldusreformiga. Kõrghariduse osas tähendab<br />
1990 aastatel toimunud sündivuse järsk langus<br />
oluliselt väiksemate aastakäikude sisenemist kõrgkoolidesse<br />
alates 2010. aastast. Ka siin tekib konkureerimise<br />
vajadus ning need, kes ei suuda haridusturul<br />
olla konkurentsivõimelised rahvusvaheliselt, peavad<br />
paratamatult ühinema tugevamate ülikoolidega. Riigi<br />
hariduspoliitika on selle protsessi suunamisel kriitilisema<br />
tähendusega kui seniste valikute puhul.<br />
Riigi poliitikad ja inimeste majanduslik ning sotsiaalne<br />
käitumine on omavahel seotud mitte ainult<br />
selles mõttes, et demokraatia tingimustes poliitiline<br />
mehhanism seostab valijate tahte ja poliitilise võimu.<br />
Kohanemisel on ka teine pool, mille järgi elanikud<br />
kohandavad oma käitumist poliitika seatud tingimuste<br />
piires. Vahel on see kohandamine sellele ühiskonnale<br />
positiivse tähendusega, vahel mitte. Näiteks<br />
Viidatud allikad<br />
1. Aaviksoo, A., Paat, G. (2007). Tervishoiuteenuste kättesaadavus,<br />
(toim. A. Purju). Sotsiaaltrendid 4. Tallinn: Statistikaamet,<br />
lk 78–86<br />
2. Aghion, P., Howitt, P. (1998). Endogenous Growth Theory, MIT<br />
Press, Cambridge, Mass. And London<br />
3. Bell, S. G. (1975). The Coming of Post-Industrial Society. New<br />
York, Basic Books<br />
4. <strong>Eesti</strong> Vabariigi põhiseadus. (1992). Tallinn<br />
5. <strong>Eesti</strong> statistika aastaraamatud 2004, 2007, 2008. Tallinn: Statistikaamet<br />
6. El-Erian, A., Spence, M. (2008). Growth Strategies and Dynamics:<br />
Insights from Country Experience, Working Paper No.<br />
6, The Commission on Growth and Development, The World<br />
Bank, Washington.<br />
7. European Commission (2005). Cohesion Policy in Support of Growth<br />
and Jobs: Community Strategic Guidelines, 2007–2013. http://www.<br />
europa.eu. int/comm/cohesion_ policy guidlines/index_en<br />
8. Gereffi, G., Humphrey, J., Sturgeon, T. (2003). The Governance<br />
of Global Value Chains, Review of International Political Economy,<br />
No. 4, pp. 45–61<br />
9. Jessop, B. (2002). The Future of the Capitalist State, Cambridge, Polity<br />
6.4. Tööturg ja sellega<br />
seostuvad poliitikad<br />
Käsitledes järgnevas allpeatükis <strong>Eesti</strong> tööturuga seostuvaid<br />
probleeme, peame arvestama kahesuguste<br />
taustamõjudega: Euroopa Liidu vastavate poliitikatega<br />
ja maailmamajanduses valitsevate suundumustega.<br />
Euroopa Liit on juba oma moodustamise algaastatest<br />
väärtustanud sotsiaalseid aspekte ka majanduses.<br />
On jõutud tõdemuseni, et eksisteerivad tea-<br />
suhteliselt tagasihoidlik sotsiaalkaitse suurendab<br />
muudel võrdsetel tingimustel põlvkondade vahelisi<br />
siirdeid, halb raviteenuste ja hinna vahekord suurendab<br />
survet erasektori tegevuseks või teenuste ostmiseks<br />
välismaalt. Niisuguste võimaluste olemasolu<br />
vähendab ressursse <strong>Eesti</strong>s pakutavate teenuste rahastamiseks,<br />
kuid samas peaks selliste arengute teadvustamine<br />
läbi poliitilise valikumehhanismi suurendama<br />
survet valitsusele ning sotsiaalpoliitikat<br />
vastavalt kohandama.<br />
<strong>Eesti</strong> valikuid mõjutab arvestatavalt ka EL-i foon.<br />
Uuringud ja võrdlused kinnitavad, et <strong>Eesti</strong> oli sotsiaalsele<br />
kaitsele tehtud kulutuste osatähtsuselt Euroopa<br />
riikide hulgas eelviimane (eespool ainult Lätist) („Sotsiaalvaldkonna<br />
arengud” 2007). See koht tõestab ühelt<br />
poolt suhteliste sotsiaalkaitse kulutuste osakaalu seost<br />
elatustasemega (vähemalt Euroopa kontekstis). <strong>Eesti</strong><br />
on vaatamata eelnenud aastate kõrgele majanduskasvule<br />
viimaste hulgas ka SKP-lt per capita. Samas on<br />
selles seoses ka võimalus, sest majanduskasv ja väike<br />
sotsiaalkaitsekulutuste osakaal peaks looma tingimused<br />
suuremaks panustamiseks sellesse valdkonda,<br />
millel pikas perspektiivis on positiivne mõju keerulisema<br />
struktuuriga majanduse kujunemisele.<br />
10. Koppel, A., Lai, T., Aaviksoo, A. (2007). Tervishoiuteenuste<br />
kättesaadavust puudutavate valmislubaduste analüüs, Tallinn,<br />
Praxis<br />
11. La Porta, R., Lopez-de-Silanes, F., Shleifer, A., Vishny, R. (1998).<br />
The Quality of Government, NBER Working Paper Series, No.<br />
6727<br />
12. Leibkonna eelarve uuring, (2006). Tallinn: Statistikaamet<br />
13. Michalski, W., Miller, R., Stevens B. (2001). Governance in the<br />
21st Century: Power in the Global Knowledge Economy and<br />
Society, Paris: OECD<br />
14. North, D. (1990). Institutions, Institutional Change and Economic<br />
Performance, Cambridge, Cambridge University Press<br />
15. Paying for Healthcare. A Survey, (2004), Economist, 17–23 July<br />
16. Sotsiaalvaldkonna arengud 2000–2006, 2007. Sotsiaalministeeriumi<br />
toimetised nr.2. Tallinn: EEV Sotsiaalministeerium<br />
17. The Growth Report: Strategies For Sustained Growth and<br />
Inclusive Development (2008), The Commission on Growth<br />
and Development, The World Bank, Washington<br />
18. The World Health Report 2000 – Health Systems: Improving<br />
Performance. (2000), WHO<br />
tud ühised väärtused, mida võib lühidalt kokku võtta<br />
Euroopa sotsiaalse mudeli mõiste alla. Euroopa sotsiaalne<br />
mudel sisaldab endas inimeste sotsiaalse kaitstuse<br />
ideed, koostöö ideed, mis väljendub eelkõige sotsiaalsete<br />
partnerite tegevuses, ning sotsiaalse sidususe<br />
teemat, ehk siis ebavõrdsuse vähendamist. Lissaboni<br />
protsessi käigus on Euroopa otsustanud suurendada
Change language