samoqalaqo sazogadoeba - Center for Social Sciences
samoqalaqo sazogadoeba - Center for Social Sciences
samoqalaqo sazogadoeba - Center for Social Sciences
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
fonze warimarTa. Jurnalistebis Zvelma Taobam, romelic jer kidev sabWoTa dros<br />
moRvaweobda, iseve rogorc Zvelma mediam, didwilad dros alRo ver auRo da asparezi<br />
axal mediasa da axal Jurnalistebs dauTmo. axali gazeTebi, radio- da satelevizio<br />
arxebi da gadacemebi jer kidev gamoucdeli, sxvadasxva ganaTlebis mqone<br />
axalgazrdobiT dakompleqtda. am Taobam weris da saubris sakuTari manera muSaobis<br />
procesSi Camoiyaliba. wina Taobisgan gansxvavebiT, am Jurnalistebma gabedulad<br />
Setopes politikuri brZolis WaobSi da aRiarebuli WeSmaritebis ZiebaSi Tavis<br />
dasayrdenad da orientirad politikuri Sefasebebis sistema gaixades. maTi<br />
profesiuli saqmianobis dasayrdenad iqca ara imdenad sakuTriv Jurnalisturi qcevis<br />
normebi da meTodebi, ramdenadac <strong>samoqalaqo</strong> Tu politikuri pozicia. es maT ara<br />
sazogadoebrivi azris <strong>for</strong>mirebis arbitrad [fasilitatorad], aramed mis aqtiur<br />
Semoqmedad aqcevs.<br />
media SedarebiT maRali ndobiT sargeblobs <strong>sazogadoeba</strong>Si. amave dros, mediis<br />
kritikac sakmaod Cveuli da gavrcelebuli movlenaa qarTul <strong>sazogadoeba</strong>Si. es,<br />
albaT, zemoxsenebul problemas, codnisa da Sexedulebis asaxvas, profesiul da<br />
eTikur standartebs ukavSirdeba. dRevandeli Jurnalistika, iseve rogorc masobrivi<br />
komunikacia zogadad saqarTveloSi metad Sors aris faqtebze damyarebuli<br />
Jurnalistikis standartebisgan. is ar erideba politikur propagandas, ar eswrafvis<br />
codnisa da politikuri Sexedulebis gamijvnas, piriqiT, is xSirad mzad aris<br />
dauqvemdebaros codna politikur Sefasebas, daarRvios Jurnalisturi eTikis<br />
normebi, ar sces pativi gansxvavebul azrs da mimarTos sazogadoebrivi azriT<br />
manipulirebis sxvadasxva xerxebs.<br />
Tavis funqcionirebaSi media damokidebulia or mxareze — erTi mxriv,<br />
xelisuflebaze, xolo meore mxriv, farTo auditoriaze. aTi wlis win pirveli<br />
mimarTeba: media — xelisufleba aSkarad yvelaze mwvave da problematuri iyo da<br />
yvelaze swraf gadaWras saWiroebda; am mimarTebam wina planze mediis Tavisuflebis<br />
damkvidrebis problema gamoitana. dResdReobiT mediisTvis ufro kritikul da<br />
aqtualur gamowvevad unda miviCnioT meore, bevrad naklebad gamokveTili mimarTeba:<br />
media — auditoria. es mimarTeba ukavSirdeba Jurnalistur pasuxismgeblobas<br />
mkiTxvelis, WeSmaritebisa da sakuTari profesiis winaSe.<br />
2. mediis ekonomikuri garemo<br />
ekonomikuri problemebi da rTuli biznes-garemo dResdReobiT ufro met dabrkolebebs<br />
uqmnis mediis instituciur ganviTarebas, vidre saxelmwifo regulireba. ase,<br />
maRali tiraJebi, romlebiTac iyideboda gazeTebi `perestroikis” dros, mkveTrad<br />
daeca damoukideblobis pirvel wlebSi, rodesac moiSala ekonomika, dairRva kavSirebi<br />
da safosto momsaxureba, gaRaribda mosaxleoba. telegadacemebis miReba gaaZnela<br />
eleqtroenergiiT momaragebis mkveTrma SezRudvam. dResac reklamisgan miRebuli<br />
Semosavali mxolod mcire wvlils Seadgens gazeTebis dafinansebaSi. aseTi<br />
Semosavlebi SedarebiT maRalia televiziaSi, magram isini mainc arasakmarisia<br />
mravalferovani mauwyeblobis dasafinanseblad. ekonomikuri garemo jerjerobiT<br />
metad susti bazaa mediis efeqturi saqmianobis warsamarTavad. ekonomikuri bazis<br />
sisuste ganpirobebulia ramdenime faqtoriT:<br />
• ekonomikuri bazris siviwrove. qarTulenovani mediis potenciur momxmarebelTa<br />
ricxvi sul ramdenime milionia, rac metad viwro sareklamo bazaria, es<br />
gansakuTrebiT sagrZnobi faqtoria telemauwyeblobisTvis, romelic moiTxovs<br />
95