õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
saada. Kohtunikule jäetud otsustusruumi sisustamine ei allu kõrgema astme kohtu kontrollile ning rahaline kaotus
kautsjoni näol on lõplik. Ära ei saa unustada ka ajalisi raame – lühikest tähtaega (mis iseenesest on hagi tagamise
olemust arvestades üldjuhul vajalik), mille jooksul tuleb hagi tagamise avaldus lahendada (TsMS § 384 lg 1) ja mis
suurendab kohtuniku vale otsustuse võimalust. Arvestades, et ka kohtunikud võivad eksida, võib eelkirjeldatud regulatsioon
paratamatult kaasa tuua isegi põhjendatud taotluste rahuldamata jätmise ja koos sellega kautsjoni kaotamise.
Oma vastuses märkis justiitsminister, et majanduslikult kehvemal järjel olevatel hagejatel on võimalik taotleda menetlusabi
korras hagi tagamise kautsjonist vabastamist. Õiguskantsleri hinnangul ei saa aga menetlusabi taotlemist hagi
tagamise kontekstis alati tõhusaks pidada. Menetlusabi andmine hagi tagamise kautsjonist vabastamise taotlemisel
toimub üldises korras, st taotleja peab esitama kohtule taotluse koos seaduses nõutud dokumentidega, misjärel kohus
menetlusabi taotluse lahendab. Menetlusabi tuleb taotleda enne kohtule hagi tagamise avalduse esitamist, sest
kautsjoni tasumine või sellest kohustusest vabastamine on hagi tagamise avalduse läbivaatamise eelduseks. Samas on
hagi tagamise menetluse puhul sageli kõige olulisem just kiirus (et kostja ei jõuaks vara kõrvale toimetada), sel eesmärgil
on ka kohtule seatud nende avalduste lahendamiseks vaid ühepäevane tähtaeg. Kuna menetlusabi taotlemine
võtab üldjuhul aega tunduvalt enam, võib otsus menetlusabi andmise kohta saabuda taotleja jaoks liiga hilja. Ka on
menetlusabi saamise tingimused küllaltki ranged, st et menetlusabi saamiseks peab olema tõesti majanduslikult väga
kehvas olukorras, kuid ka keskmisel järjel oleva isiku jaoks võib kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuva hagi
tagamise kautsjoni tasumine osutuda üle jõu käivaks. Näiteks ei anta menetlusabi isikule, kellel on võimalik katta
menetluskulud (tasuda kautsjon) olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt
pöörata sissenõude (TsMS § 182 lg 2 p 2). Kui taotlejal on valida oma vara müümise ja hagi tagamise taotlemise
vahel, otsustab ta ilmselt viimasest loobuda. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et isik on pidanud tasuma juba riigilõivu
hagiavalduselt ja paljudel juhtudel ka õigusnõustamise eest.
4. OSA 3. OSA 2. OSA
Kuigi hagi tagamise kautsjonit võib võrrelda näiteks kassatsioonikautsjoniga, on hagi tagamise ja kassatsioonikautsjonil
siiski olulisi erinevusi, mille tõttu ei saa pidada põhjendatuks nende ühetaolist reguleerimist. Kassatsioonkaebuse
esitamine Riigikohtule on isiku jaoks enamasti juba teine edasikaebevõimalus ning tal on võimalik eelnevate kohtulahendite
põhjal ja vandeadvokaadi nõuannet arvestades (kelle abi kasutamine on Riigikohtusse pöördumisel reeglina
vastavalt TsMS § 218 lõikele 3 kohustuslik) kaaluda Riigikohtusse pöördumise perspektiivikust.
Hagi tagamise taotlemise puhul esimeses kohtuastmes oleks aga üldjuhul ülekohtune nõuda sageli õigusteadmisteta
ning kostja vastu negatiivselt meelestatud hagejalt hagi tagamise vajadust adekvaatselt hindaks. Hagi tagamise taotlemise
ajal ei pruugi täiesti selge olla ka hagiavalduse perspektiivikus, rääkimata võimalikust kohtuotsuse täidetavusest
võidu korral (sh sellest tulenevast hagi tagamise vajadusest). Seda, kas nõutud hagi tagamise abinõu on üldse vajalik
ning kas see on ka kõige sobivam ja vastaspoolt kõige vähem koormav, saab ja peab otsustama kohtunik. Lisaks on
hagi tagamise küsimust otsustaval kohtunikul lai diskretsiooniõigus ning tagamise taotlejal on raske kohtuniku otsust
ette ennustada. Muidugi säilib hagejal võimalus teist või kolmandat korda hagi tagamist taotleda, kuid see tähendab
riskida uuesti kautsjoni kaotamisega. Samuti on hagi tagamise kautsjon kassatsioonikautsjonist oluliselt suurem
(vrd TsMS §-d 140 ja 141). Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et Riigikohtus otsustab kaebuse menetlusse võtmise 3-liikmeline
kohtukoosseis (kusjuures menetlusse võtmiseks piisab, kui seda nõuab vähemalt üks riigikohtunik), kuid hagi
tagamise üle otsustab üldjuhul esimese astme kohtunik ainuisikuliselt.
Iseenesest tuleb õiguskantsleri hinnangul nõustuda justiitsministri seisukohaga, et hagi tagamine on kostja seisukohalt
alati koormav ning, et tuleb leida kohane tasakaal hageja ja kostja õiguste ja huvide vahel. Kautsjon, mis paneb hagi
tagamise avaldust esitada sooviva isiku kaaluma hagi tagamise vajalikkuse üle, aitab kaudselt ka kostja huve paremini
kaitsta. Siinkohal tuleb rõhutada, et tasakaalustatud ning nii kostja kui hageja õigusi ja huve arvestava lahenduse leidmise
ülesanne lasubki kohtunikul, kes peab konkreetsel juhul otsustama, kuivõrd võib hagi tagamist pidada hageja õigustatud
huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks (TsMS § 378 lg 4). Kostja õiguste kaitseks on kohtul võimalik
nõuda ka tagatist, st kohus võib teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele
tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks (TsMS § 383).
(4.5) Hagi tagamise kautsjoni kui isiku õiguse tõhusale menetlusele enda kaitseks ja sellest tuleneva kohtusse pöördumise
õiguse piirangu eesmärgiks on kohtute töökoormuse vähendamine ning sel moel kohtusüsteemi tõhususe
tagamine. Kohtusüsteemi toimimise tõhusus on põhiseaduslik õigusväärtus, mis väljendub põhiseaduse XIII peatükis.
Vaid tõhus kohtusüsteem suudab tagada õigusemõistmise sõltumatuse, kohtupidamise mõistliku aja jooksul ning seeläbi
õiglase kohtupidamise.
Kuigi tegemist on väga olulise eesmärgiga, võttis õiguskantsler seisukoha, et see ei pruugi üles kaaluda isiku põhiõigustesse
sekkumise intensiivsust. Piirang, mille kohaselt hagi tagamise avalduselt nõutakse kautsjoni tasumist 5% hagi
tagamisega taotletu harilikust väärtusest, kusjuures hagi tagamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigi tuludesse ning
seda ei ole võimalik määruskaebe korras vaidlustada, võib ebaproportsionaalselt riivata eelnimetatud põhiõigusi.
(5) Õiguskantsler leidis, et TsMS § 141 lg 1 koosmõjus TsMS § 149 lg 5 lausega 2 ja TsMS § 390 lg 1 lausega 1
võivad olla vastuolus PS §-dega 11, 13 ja 14 ning § 15 lõikega 1 nende koostoimes.
92
Vastuseks õiguskantsleri märgukirjale hagi tagamise kautsjoni põhiseaduspärasuse kohta teatas justiitsminister, et