õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
Ühest küljest kehtestab AvKS § 8 lg 3 kohustuse, et koosoleku liiklusskeem tuleb kooskõlastada politseiga.
Olemuslikult on taolise kooskõlastuse puhul tegu kohustusliku menetlustoiminguga enne menetluse lõpptulemust
– registreerimist kui toimingut. Seadusest ei tulene, et politsei peab kooskõlastama kavandatava avaliku koosoleku
ohutuse ja turvalisusega seotud küsimusi. AvKS § 8 lg 6 ei kehtesta, et avaliku koosoleku võib jätta registreerimata,
kui politsei ei ole andnud oma positiivset hinnangut kavandatava koosoleku ohutusele ja turvalisusele. Politseil on
avaliku koosoleku lubatavuse hindamisel õigus kaasa rääkida üksnes liikluse korraldamisega seotud küsimustes.
Samuti tuleb arvestada koosoleku pidamise vabaduse kui ühe põhiõiguse olulisust demokraatlikus ühiskonnas.
Nimetatud põhiõiguse kasutamist ei saa seada sõltuvusse sellistest tingimustest, mis oluliselt raskendavad või teevad
praktiliselt võimatuks selle õiguse kasutamise. Nõue kaasata avaliku koosoleku korraldamisse turvaettevõtja on kahtlemata
oluline takistus, kuna see toob kaasa täiendavaid (võimalik, et olulisi) kulutusi koosoleku korraldajale.
Teisalt võimaldab PS § 47 piirata koosoleku pidamise vabadust avaliku korra kaitse ning koosolekust osavõtjate ohutuse
tagamise eesmärgil. Seda kordab ka AvKS § 1 seaduse ühe eesmärgina. Inimeste, koosolekust osavõtjate ohutus ja
seeläbi elu ja tervise kaitse (PS §-d 16 ja 28) on olulised põhiseaduslikud väärtused, mille tõttu võib olla põhjendatud
koosoleku pidamise vabaduse piiramine. PS § 47 kohaselt peab piirangu ette nägema seadus (võib seaduses sätestatud
juhtudel ja korras piirata).
Kuigi üldine avaliku korra tagamise kohustus on politseil (PolS § 3), on ka koosoleku korraldajal kohustus hoolitseda
koosoleku rahumeelsuse ja ohutuse eest, nagu see on sätestatud avaliku koosoleku seaduses. Seaduse loogikast nähtub,
et korraldaja kohustused piirduvad kitsalt üksnes osalejatega.
4. OSA 3. OSA 2. OSA
Seejuures on oluline analüüsida ka koosolekul osalejate mõistet. Koosolekul osaleja PS § 47 ja avaliku koosoleku seaduse
mõttes on isik, kes ise aktiivselt soovib väljendada seda meelsust, mille väljendamise eesmärgil koosolek toimub.
Koosoleku pealtvaatajad võivad koguneda näiteks uudishimust. Pole õige eeldada, et kõik nendest jagavad koosolekul
osalejatega sama meelsust.
Seetõttu leidis õiguskantsler, et korraldaja kohustused ei saa hõlmata vastutust koosoleku pealtvaatajate tegevuse eest.
Siiski tuleb möönda, et praktikas võib piiri tõmbamine osutuda teatud juhtudel keeruliseks. Seejuures võib avaliku
koosoleku seaduse sätteid koosmõjus tõlgendades teha järelduse, et esmane vastutus osalejate rahumeelsuse ja ohutuse
eest lasub koosoleku korraldajal ja korrapidajal ning kui viimased ei saa hakkama, siis sellele järgnevalt politseil (nt
AvKS § 11 lg 1 punktid 1 ja 2, § 12 punktid 2 ja 3, § 14 lg 2 p 1). Tuleb siiski rõhutada, et koosoleku korraldaja ja
korrapidaja koosoleku rahumeelsust ja ohutust puudutavaid kohustusi tuleb tõlgendada kitsendavalt – seda tulenevalt
koosoleku pidamise ja sõnavabaduse põhiseadusest tulenevat olulisust ja eesmärki, sh põhiseadusest tulenevat riigi
positiivseid kohustusi, ning arvestades koosoleku korraldaja tegelikke ja õiguslikke võimalusi tagada koosoleku rahumeelsus
ja ohutus.
AvKS § 14 lg 2 p 1 annab politseile õiguse lõpetada avalik koosolek muuhulgas põhjusel, kui koosolek õhutab rikkuma
avalikku korda (ja korraldaja ei ole koosolekut politsei eelneval korraldusel lõpetanud). Kui politsei, saades teabe
kavandatavast koosolekust, jõuab eelneva kogemuse või ohuhinnangu põhjal järeldusele, et koosoleku korraldaja ja
korrapidaja ei pruugi olla suutelised tagada omal käel koosoleku rahumeelsust ja osalejate turvalisust, siis on igati põhjendatud,
et ta teavitab sellest kohe korraldajat ja soovitab võimalikke lahendusvariante. Turvaettevõtja kaasamine ja
turvaplaani koostamine on üheks selliseks meetmeks, arvestades turvaettevõtja tööalast spetsialiseeritust, eriväljaõpet
ja turvatöötajale turvaseadusega antud õiguseid. Tegemist on politsei ennetava reageerimisega ja hea halduse tavast
tuleneva teavitamis- ja nõustamiskohustuse täitmisega, jäämata ootama võimalikke tagajärgi, mis võimaldab politseil
intensiivset põhiõigustesse sekkumist koosoleku keelamise või lõpetamise kaudu.
Politsei antav soovitus on kindlasti kaalukas ja soovituse põhjendatuse korral tuleb koosoleku korraldajal sellega
arvestada. Siiski ei saa eirata asjaolu, et kehtiv seadus ei anna politsei eelnevale hinnangule kavandatava koosoleku
ohtlikkusest avalikule korrale ja osalejate ohutuse kohta sõnaselgelt otsest õiguslikku tähendust politseiga kooskõlastamismenetluse
käigus. Politsei eelnev negatiivne kogemus kavandatava koosoleku turvalisuse ja ohutuse kohta ei saa
olla aluseks kooskõlastuse andmise keeldumiseks. Seega ei saa selleks olla ka politsei nõudmine kaasata turvaettevõtja
ja koosoleku korraldaja poolt selle mittetäitmine. Politsei nõudmist saab käsitleda õiguskantsleri hinnangul üksnes
soovituslikuna.
224
Kui tegemist on keelatud avaliku koosolekuga (§ 3) või koosolekuga keelatud kohas (§ 5), st põhjusel, et kavandatav
koosolek õhutab rikkuma avalikku korda või on tegemist mingil põhjusel isikutele ohtliku kohaga, võib siseminister
või kohalik politseiprefekt keelata oma esildisega avaliku koosoleku korraldamise, teatades sellest korraldajale kolme
päeva jooksul pärast teate registreerimisest. Sel põhjusel koosoleku ärakeelamine peaks siiski olema ultima ratio ja
põhinema väga tungivatel põhjustel. Viimast seetõttu, et “õhutab rikkuma avaliku korda” eelnev kindlakstegemine
on alati oletuslik. Ka seob AvKS § 3 avaliku korra rikkumisele õhutamise koosoleku eesmärgi, mitte osalejate vaid
pealtvaatajate (juhusliku) tegutsemisega, mis võib paisuda korrarikkumiseks. AvKS § 5 p 6 mõistet “ohtlik koht” tuleb
tõlgendada kitsalt, st selle alla ei kuulu argument, et tegu on tänavaga vms, kus võib olla mitmeid teistsuguste
vaadetega inimesi.