õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM<br />
Siseministeerium eestvedamisel moodustati 10.04.2008 töörühm Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni,<br />
Sotsiaalministeeriumi ning Politseiamet spetsialistidest, kelle ülesandeks on välja tuua probleemsed kohad, analüüsida<br />
ja pakkuda lahendusi, kuidas arestimajades paremat tervishoiuteenust osutada.<br />
Ühe võimaliku lahendusena on kaalumisel võimalus arestimajades tervishoiuteenuste osutamise üleandmine Justiitsministeeriumile.<br />
Justiitsministeeriumi Vangla haiglate koosseisus olevaid tervishoiutöötajaid oleks võimalik tööle<br />
määrata põhitöökohana arestimajja. Mõistlik on kaaluda võimalust, et tervisehoiutöötaja on suuremates arestimajades<br />
ning väiksemates osutatakse tervishoiuteenust lepingute alusel. Sellise lahenduse puhul ei ole vaja anda arestimajadele<br />
eraldi tervishoiuteenuse osutamise õigust ning leida täiendavalt ressursse andmekogude juurdepääsu ja tervisedeklaratsioonide<br />
hoidmise ja säilitamise tagamiseks. Vanglate haiglal on nimetatud võimalused tagatud.<br />
Tervishoiuteenuste korraldamine seaduse muutmise ja Sotsiaalministri 10.01.2002 määruse nr 11 “Iseseisvalt osutatavate<br />
õendusabi teenuste loetelu” täiendamisega on võimalik anda arestimajadele tervishoiuteenuste osutamise õigus<br />
(iseseisva õendusabi teenusena). Arestimajas osutatavate tervishoiuteenuste osutamiseks ei ole vaja arsti, vaid piisab õe<br />
pädevusest. Selline õigus võiks olla suurematel arestimajadel, kus on viiskümmend ja enam kohta kinnipeetavatele.<br />
Väiksemates arestimajades on võimalik osutada tervishoiuteenust, sõlmides leping kohaliku haigla või perearstiga.<br />
Samas eelistab Sotsiaalministeerium vangla haigla töötajate rakendamist või tervishoiuteenuse osutamist haigla või<br />
perearstiga sõlmitud lepingu alusel. Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium on asunud läbi vaatama võimalike seaduse<br />
muudatusi.<br />
Töörühm leidis, et esmase tervisekontrolli eelduseks tuleb sisse viia arestimajades tervisedeklaratsioon, mille täidab<br />
kinnipeetav arestimajja saabudes ja kinnitab sellega oma tervise seisukorda. Tervisedeklaratsioonis loetletakse lisaks<br />
üleüldistele terviseprobleemidele ka võimalikud terviseprobleemid, mis on ohtlikud ja vajavad eriravi ning -kohtlemist.<br />
Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi ühised ravimihanked on võimalikud. Ravimihangete tegemiseks on vaja<br />
teada, millised ravimeid tuleb osta. Täpsem loetelu selgub Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määrus nr 330 “Vangistusseaduse<br />
alusel osutavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite<br />
soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord” muutmisel. Määruse muutmise korral asuvad ministeeriumide<br />
ametnikud uuesti ühiste ravimihangete korraldamise juurde. Siseministeeriumi 2008. <strong>aasta</strong> teise pool<strong>aasta</strong><br />
tööplaanis on arvestatud eespool toodud tegevuste rakendamisel ja elluviimisel.<br />
Sotsiaalministeerium on plaaninud arestimaja tervishoiuteenuste korraldamise küsimusega tegeleda 2009. <strong>aasta</strong>l.<br />
16. Vahistatu paigutamine arestimajja<br />
Asi nr 7-4/070176<br />
(1) Õiguskantsleri poole pöördus vahistatu, kes kaebas, et ta paigutati Kohtla-Järve arestimajja.<br />
(2) Avaldaja viibis vahi all alates 13.12.2005. Sellest ajast alates on ta viibinud Tallinna Vanglas, välja arvatud 08.02.–<br />
01.03.2006, kui ta viibis Tartu Vanglas, ning 16.05.–16.06.2006, kui ta paigutati Põhja Politseiprefektuuri Tallinna<br />
arestimajja (16.05.–06.06.2006) ja Ida Politseiprefektuuri Kohtla-Järve arestimajja (06.–16.06.2006). 06.–16.06.2006<br />
viibis Kohtla-Järve arestimajas korraga 47–53 kinnipeetavat isikut.<br />
Kohtla-Järve arestimajja ümberpaigutamise hetkel oli avaldaja süüdistatav kriminaalmenetluses, mida arutati Harju<br />
Maakohtu Liivalaia kohtumajas. Lisaks sellele seondus avaldajaga teine, kohtueelse menetluse etapis olev kriminaalasi,<br />
mille uurimise ajal toimusid ümberpaigutamised teistesse arestimajadesse.<br />
Tallinna arestimajas viibimise ajal tehti vaid üks menetlustoiming: 05.06.2006 kuulati ta tunnistajana üle. Samal<br />
päeval esitas Põhja Politseiprefektuur Harju Maakohtule taotluse avaldaja paigutamiseks Kohtla-Järve arestimajja<br />
uurimistoimingute teostamiseks. Ajavahemikul 06.–16.06.2006, kui avaldaja viibis Ida Politseiprefektuuri Kohtla-<br />
Järve arestimajas, ei teostatud temaga seonduvas kriminaalmenetluses toiminguid.<br />
4. OSA 3. OSA 2. OSA<br />
Sellega seoses pöördus avaldaja õiguskantsleri poole.<br />
Avaldusaluse asja lahendamiseks vajaliku teabe saamiseks pöördus õiguskantsler Põhja Politseiprefektuuri, Politseiameti<br />
ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri poole.<br />
Politseiameti vastuskirja järgi oli avaldaja ümberpaigutamine Tallinna arestimajja ja hiljem Kohtla-Järve arestimajja<br />
tingitud vajadusest “hoida ära võimalikku kambrikaaslaste poolset mõjutamist või infoleket läbiviidavate kriminaal- ja<br />
jälitusmenetluse toimingute kohta.”<br />
229
Change language