õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
peavad olema kirjalikult põhjendatud. Kõnealuse lõike lause 2 järgi esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või
menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Lisaks tuleb HMS § 56 lõigete 2 ja 3
järgi haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud
haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Seejuures sätestab
viidatud paragrahvi lõige 4, et haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi
taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata.
Kehtiva õiguse kohaselt on põhjendamiskohustuse täitmisena käsitatav nii haldusaktis õigusliku aluse äramärkimine 711
kui ka haldusaktis sisuliste faktiliste ja õiguslike põhjenduste toomine. Seejuures on faktilisteks põhjusteks haldusmenetluse
käigus välja selgitatud elulised asjaolud ja neile haldusorgani poolt antud hinnangud ning õiguslikeks põhjusteks
haldusaktiga kehtestatud õigusliku olukorra selgitused. 712
Kirjeldatu mõte seisneb esiteks selles, et isikul peab olema võimalus saada teada, millisel õiguslikul alusel haldusorgan
otsuse vastu võttis. Sellist võimalust on isikul vaja veendumaks, et haldusorgan ei ole talle antud võimu kuritarvitanud,
st kas haldusorganil on õigus tegutseda ning kui on, siis millise tegutsemisviisi näeb ette kehtiv õigus. Teiseks
seisneb eespool toodu mõte selles, et isik kui täieväärtuslik õiguse subjekt peab saama teada, mis põhjusel üks või
teine otsus vastu võeti.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et haldusakti põhjendamiskohustust on vaja täita selleks, et isik saaks haldusorgani kui
avaliku võimu teostajaga suhelda kui võrdne võrdsega ning vajadusel kaitsta oma õigusi.
4. OSA 3. OSA 2. OSA
264
Mis puutub märgitud HMS § 56 lõikes 4 sätestatud erandisse, siis selle rakendamine ei ole haldusorganile kohustuslik,
st haldusorgan võib ka siis, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi
ei piirata, esitada haldusaktis selle andmise faktilise põhjenduse. Seejuures on oluline tähele panna, et isiku taotluse
osalisel rahuldamisel tuleb haldusakti siiski kindlasti faktiliselt põhjendada osas, milles taotlus jäeti rahuldamata. 713
Viidatud erandit saab rakendada ka siis, kui haldusakt on antud kaalutlusõiguse alusel. 714
Peatudes täpsemalt haldusakti põhjendamiskohustuse eesmärkidel, siis võib neist välja tuua kolm peamist, mille olemasolu
on kinnitanud oma lahenditega ka Riigikohus:
1) haldusorgani poolt sisult võimalikult õige ning õiglase otsuse tegemine; 715
2) isikule võimaluse andmine haldusorgani argumentidega nõustumiseks või mittenõustumiseks, et ta saaks
hinnata oma õiguslikku positsiooni ning vajadusel pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse; 716
3) kohtul akti õiguspärasuse üle kontrolli teostamise aitamine. 717
Teisisõnu realiseeritakse põhjendamiskohustusega täpsemini HMS § 1 lõikes 1 sätestatud haldusmenetluse seaduse
eesmärki. Selleks on ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetlusega tagada isiku õiguste
kaitse.
Põhjused, miks on haldusorganil endal kasulik põhjendamiskohustust täita:
1) halduse enesekontrolli teostamine 718 (haldusakti põhjendamine aitab haldusorganil teostada enesekontrolli,
sundides haldusakti andmise poolt- ja vastuargumente enne akti andmist ise läbi mõtlema ja sellega kindlustada
oma positsiooni võimaliku vaidluse tekkimise puhuks; hoiab ära ohu langetatud otsust hiljem põhjendada
asjaoludega, mis ei omanud otsustamisel tegelikult tähendust 719 );
2) kindlate tegevuste tüpiseerimine (vähendab menetleja koormust samasisuliste taotluste lahendamisel põhjenduste
andmisel); 720
3) ühtlase halduspraktika väljatöötamine (võimaldab tõhusalt lahendada samasisulisi avaldusi tagades halduspraktika
järjepidevuse ning muu hulgas tagada isikute võrdne kohtlemine);
4) hoida kokku menetluskulusid ning -aega (kui haldusakt vaidlustatakse, tuleb haldusorganil kulutada vahendeid
ja aega kohtuskäimiseks).
Korrektselt koostatud haldusakti põhjendus peab:
1) olema lihtne, selge, arusaadav ning eesmärgipärane; 721
711 I. Pilving. Õiguslik alus. – A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 277.
712 A. Aedmaa. Haldusakti põhjendamise kohustus. – Juridica 2001, lk 533.
713 Samas, lk 536.
714 Samas, lk 535.
715 Samas, lk 530; RKHKo 27.02.2007, nr 3-3-1-93-06, p 13.
716 A. Aedmaa. Haldusakti põhjendamise kohustus. – Juridica 2001, lk 531; RKHKo 30.05.1997, nr 3-3-1-14-97, p 2; RKHKo 07.11.1997, nr
3-3-1-30-97, p 2; RKHKo 22.05.2000, nr 3-3-1-14-00, p 5; RKHKo 28.10.2003, nr 3-3-1-66-03, p 18.
717 A. Aedmaa. Haldusakti põhjendamise kohustus. – Juridica 2001, lk 531; RKHKo 10.11.1995, nr III-3/1-35/95; RKHKo 30.05.1997, nr 3-3-
1-14-97, p 2; RKHKo 22.05.2000, nr 3-3-1-14-00, p 5; RKHKo 17.05.2005, nr 3-3-1-16-05, p 17; RKHKo 27.02.2007, nr 3-3-1-93-06, p
13; RKHKo 14.10.2003, nr 3-3-1-54-03, p 36; RKHKo 28.10.2003, nr 3-3-1-66-03, p 18; RKHKo 04.05.2006, nr 3-3-1-28-06, p 9.
718 RKHKo 14.10.2003 nr 3-3-1-54-03, p 36; RKHKo 28.10.2003 nr 3-3-1-66-03, p 18; RKHKo 04.05.2006 nr 3-3-1-28-06, p 9.
719 A. Aedmaa. Haldusakti põhjendamise kohustus. – Juridica 2001, lk 531.
720 Samas, lk 530.
721 Samas, lk 532.