õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA RIIGIKOGU
ombudsman’i volitused hõlmavad ka üldist järelevalvet põhiõiguste ja -vabaduste järgmise üle, siis ei ole välistatud
ka tegutsemine omal algatusel. Selline ombudsman’i laiem tegevus jälitustegevuse seaduslikkuse hindamisel on
oma olemuselt täiendav ja seisneb eelkõige kontrollijate kontrollis. Kontrolli täiendav iseloom kitsendab praktikas
ombudsman´i üldist järelevalveala. Oluline on aidata kaasa jälitustegevuse seaduslikkuse tagamisele, dubleerimata sealjuures
teiste kontrollijate tegevust, näiteks hinnates seda, kuidas haldusesisene kontroll toimib ja millised valdkonnad
on või kipuvad jääma järelevalve alt välja. 157
4. OSA 3. OSA 2. OSA 1. OSA
5.2. Olemasolev kontrollisüsteem Eestis
Sissejuhatuseks peab märkima, et kontrolliliikide hindamisel tuleb arvestada ohtude tõrjumiseks, sealhulgas põhiseadusliku
korra ja julgeoleku tagamiseks teostatava ja kriminaalmenetluses toimuva jälitustegevuse eripäradega. Kuna
erineval eesmärgil kogutavat teavet kasutatakse erinevalt, avaldab see mõju ka kontrollisüsteemile. Nt riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduse alusel teotatav julgeolekukontroll: isik annab nõusoleku teabe kogumiseks ja seega on tal
kõige suurem võimalus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kriminaalmenetluses tõendite kogumise eesmärgil
tehtav jälitusmenetlus allub lõppastmes samuti suures osas kohtulikule kontrollile, mis toimub kohtumenetluses tõendite
hindamise ja vastuvõetavaks tunnistamisena. Riigi julgeoleku tagamise eesmärgil toimetatav salajane infokogumine
on valdkond, kus kõige suurema tõenäosusega isikuid salajasest jälgimisest ei teavitata.
5.2.1. Haldusesisene kontroll
Alustades kehtivast jälitustegevuse seadusest, siis on jälitusasutuse juhi üldine vastutus (korralduslikus, mitte karistusõiguslikus
mõttes) jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli eest sätestatud JTS § 6 lõikes 3. Seadus sisaldab ka mõningaid
täpsemaid regulatsioone, mis sisustavad jälitusasutuse juhi kontrollifunktsiooni.
Eelkontrolli aspekti väljendab JTS § 10 lg 1, mis näeb ette nõude, et jälitusmenetluse alustamiseks on vajalik jälitusasutuse
juhi või tema poolt volitatud ametniku põhjendatud otsus. Nõuded otsuse sisule on sätestatud JTS § 10 1 lõikes 1:
mh tuleb näidata menetluse alustamise ajend ja põhjendused menetluse alustamise vajaduse kohta. Oluline on välja
tuua ka JTS § 10 2 , mis reguleerib jälitusmenetluse alustamisest keeldumise otsuse tegemist ja selle põhjendamist.
Nimelt tulenevad JTS § 10 2 lõikest 1 asjaolud, mida jälitusasutuse juht peab jälitusmenetluse alustamisel kontrollima.
158 Sellest võib järeldada, et jälitusasutuse juhil on nii seaduslikkuse kui ka otstarbekuse hindamise kohustus.
Jälitusmenetluse alustamisel seoses kriminaalmenetluse, kuritegude tõkestamise või tunnistajakaitse rakendamisega
tuleb sellest teavitada ka prokuratuuri (JTS § 10 1 lg 4). JTS § 19 lg 2 taustal on prokuratuuri teavitamine vajalik
selleks, et prokuratuur saaks teha kontrolli vastaval alusel alustatud jälitusmenetluste üle. Problemaatiline ei olegi
niivõrd kontroll alustatud jälitustegevuse üle, vaid pigem on lahtine see, millises ulatuses prokuratuuril on võimalik
ja vajalik täiendavat kontrolli teostada kogu jälitusmenetluse vältel. Kriminaalmenetluses on prokurör riikliku süüdistuse
esindajana ilmselgelt huvitatud sellest, et tõendid oleksid kogutud seaduslikult (sellest sõltub ju nende lubatavus
tõendamisel) ja, et teabe varjatud kogumine oleks tõhus ja eesmärgipärane. Tunnistajakaitse ja kuritegude tõkestamise
eesmärgil alustatud jälitusmenetlustes on põhjust prokuratuuri järelevalvefunktsioone täpsustada, kuid seda ei pea
ilmtingimata tegema seaduse tasemel.
Jälitustoimingute ajal teostatava kontrolli kohta jälitustegevuse seadus täpsustavaid erisätteid üldregulatsioonile ei ole
teinud. Tulenevalt jälitusasutuse juhi üldisest pädevusest, peab ta ise või tema määratud ametnik tegema otsuse jälitustegevuse
lõpetamise kohta (JTS § 11 lg 1), tagama jälitusteabe säilitamise ja hävitamise nõuete (JTS §-d 16 1 ja 16 2 )
ning jälitustoiminguga kogutud andmetest teavitamise ning andmete tutvustamise nõuete (JTS § 17) järgimise. Nagu
eelnevalt märgitud, vajab juhtudel, mil jälitusmenetlusest tuleb teavitada prokuratuuri, täpsustamist prokuratuuri
järelevalve ulatus. Näiteks kriminaalmenetluse käigus tehtud jälitusmenetluste puhul on selgelt sätestatud, et jälitustoimingust
teavitamise edasilükkamiseks peab jälitusasutus saama loa prokurörilt (KrMS § 121 lg 1).
Nii menetluse kestel teostatava kui ka menetluse lõpuleviimise järel toimuva kontrolli üheks oluliseks tagatiseks tuleb
pidada kohustust dokumenteerida jälitustoimingud ja nendega kogutud teave (JTS § 10 4 ). Jälitustoimiku sisu nõuded
on kehtestatud JTS § 10 4 lg 2 alusel siseministri määrusega 159 . Kui eristada ühelt poolt jälitusmenetluse alustamise
seaduslikkust ja vastavust legitiimsele eesmärgile ning teiselt poolt konkreetse toimingu ning kogutud andmete asjakohasust
(vajalik ja proportsionaalne eesmärgi saavutamiseks), siis omab dokumenteeritavate andmete koosseis olulist
28
157 J. Lindstedt. Turvallisuus, kontrollipolitiikka ja laillisuusvalvonta. – Lakimies 2007, nr 7/8, lk 1028–1031 (koos näidetega Soome praktikast).
158 JTS § 10 2 lg 1: “(1) Jälitusmenetluse alustamise otsust tegema volitatud ametnik, olles vaadanud läbi käesoleva seaduse § 10 1. lõikes nimetatud
taotluse, korralduse või päringu, teeb jälitustegevuse alustamisest keeldumise otsuse, kui ta leiab, et: 1) puudub jälitusmenetluse
alustamise ajend; 2) taotletav jälitustegevus ei kuulu antud jälitusasutuse pädevusse; 3) taotletavat teavet on võimalik saada isiku põhiseaduslikke
õigusi vähem riivaval viisil; 4) taotletavate jälitustoimingute teostamine on ilmselt ebaotstarbekohane või võimatu; 5) esinevad muud
seadusest või selle alusel antud õigusaktist tulenevad takistused.”
159 Siseministri 01.11.2004 määrus nr 59. Määruse § 6 lg 1: “(1) Lisaks jälitusmenetluse käigus kogutud ja digitaalselt või paberkandjal talletatud
teabele peab jälitustoimik sisaldama: 1) jälitusmenetluse alustamise otsust; 2) jälitustoimingute protokolle; 3) jälitustoimingute lubasid;
4) jälitustoimiku lõpetamise otsust; 5) teavet isikule teate edastamise või edastamata jätmise kohta; 6) jälitustoimikuga tutvumise registreerimislehte;
7) muud jälitustoimingute teostamise käigus koostatud ja kogutud dokumendid ning andmekandjad.”