õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
et juhul, kui Eestis tööle asuv muust Euroopa Liidu liikmesriigist pärit isik ei ole oma elukohariigis eelnevalt olnud
kaetud ravikindlustusega, saab isiku ravikindlustus Eestis alata vaid juhul, kui isikul on olemas Eesti isikukood või kui
isik ise on tasunud või tema eest on tasutud sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu laekumisel kantakse ilma Eesti isikukoodita
isik ravikindlustuse andmebaasi ning tema andmeid töödeldakse käsitsi. Minister lisas, et Eesti Haigekassal puudub
võimalus väljastada ravikindlustuse andmekogusse kantud, kuid Eesti isikukoodi mitteomavatele isikutele Euroopa
Ravikindlustuskaarti, kuna nimetatud kaart on riigi nimel väljastatav ravikindlustust tõendav dokument, millega riik
võtab endale rahalisi kohustusi. Kokkuvõtlikult tõdes minister vastuses ebavõrdse kohtlemise aset leidmist ning põhistas
seda asjaoluga, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Siseministeeriumi arendatavate riiklike
IT-lahenduste üldiseks aluseks on Eesti isikukoodi kasutamine kõikides riigisisestes andmebaasides. Eesti isikukoodi
kasutamisele on üles ehitatud kõik riiklikud registrid, muuhulgas ka Eesti Haigekassa peetav ravikindlustuse andmekogu.
Võimatu on Eesti isikukoodi ravikindlustuse andmekogus mittekasutamine, kuna see ei vasta Eestis arendatud
ja kasutusel olevale infotehnoloogilisele standardile.
(3) Antud asjas oli õiguslik põhiküsimuseks see, kas mitteresidentide kindlustuskaitse tekkimisel Eesti Haigekassas
tagatakse võrdsuspõhiõigus.
4. OSA 3. OSA 2. OSA
(4) Solidaarsesse ravikindlustusse puutuvat reguleerib ravikindlustuse seadus (RaKS). Nähtuvalt RaKS § 5 lõikest 1 on
kindlustatud isikuks Eesti alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, kelle eest sotsiaalmaksu
maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses
sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega võrdsustatud isik. Muuhulgas on kindlustatud isikuks,
kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, ka üle ühekuulise tähtajaga või määramata
ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik hoolimata kodakondsusest. Vastavalt RaKS § 6 lõikele 1 tekib eelnimetatud
isikute kindlustuskaitse tööle või teenistusse asumisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel, kui
tööandja esitab isiku ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid
haigekassale seitsme kalendripäeva jooksul, alates isiku tööle või teenistusse asumisest. Kui tööandja esitab vajalikud dokumendid
pärast eelnimetatud seitsmepäevase tähtaja möödumist, tekib kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse
kindlustuskaitse algamise kande tegemisest, kuid mitte varem kui tööle või teenistusse asumisest arvestatava neljateistkümnepäevase
ooteaja möödumisel. Kindlustuskaitse tekkimiseks, lõppemiseks ja peatumiseks vajalike dokumentide
loetelu ning nendes sisalduvate andmete koosseisu kehtestab sotsiaalminister oma määrusega.
Sotsiaalminister on nimetatud määruse kehtestanud 18.08.2004. Nähtuvalt määruse §-st 4 on RaKS § 5 lg 2
punktides 1–6 nimetatud isikute kindlustuskaitse tekkimiseks esitatav dokument kindlustatavate isikute nimekiri.
Kindlustatud isikute nimekirjas sisalduvad kohustuslikud andmed fikseerib määruse § 12. Nimetatud paragrahvi lg 1
p 5 järgi peab Eesti Haigekassale esitatav nimekiri sisaldama muuhulgas ka kindlustatava isiku isikukoodi.
Rahvastikuregistri seaduse § 50 lg 2 kohaselt moodustatakse isikukood muuhulgas ka Euroopa Liidu, Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis.
Isikukoodide moodustamise ja andmise kord on täpsemalt reguleeritud regionaalministri 07.01.2005 määrusega nr 4.
Nähtuvalt määrusest annab juhul, kui isikule ei ole varem isikukoodi antud, selle Kodakondsus- ja Migratsiooniamet
isikut tõendava dokumendi väljaandmisel, elamisloa või elamisõiguse taotluse või muu seaduses sätestatud menetluse
käigus. Isikukoodi andmiseks Euroopa Liidu kodanikule, kelle elukoht registreeritakse Eestis esmakordselt ja
kellele ei ole varem isikukoodi antud, esitab isik isiklikult elukohajärgse kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele
kirjaliku taotluse, misjärel kohalik omavalitsus menetleb isikukoodi andmist samas korras nagu Kodakondsus- ja
Migratsiooniamet. Seega võib isikukoodi väljastamine Euroopa Liidu teise liikmesriigi kodanikule aega võtta tõepoolest
kuni kuu aega.
Olulise sotsiaalse põhiõigusena sätestab PS § 28 lg 1 igaühe õiguse tervise kaitsele. Õiguse tervise kaitsele tagamiseks
on riigil kohustus tegutseda aktiivselt ning luua muuhulgas tervisekindlustussüsteem. Tervisekindlustussüsteemi
loomisel ning reguleerimisel tuleb aga muuhulgas lähtuda PS §-st 12, mis sätestab võrdsuspõhiõiguse. PS § 12 ls 1,
mille järgi on kõik seaduse ees võrdsed, kujutab endast üldist võrdsuspõhiõigust. Selline võrdsuspõhiõigus laieneb
lisaks õiguse kohaldamise võrdsusele ka õigusloome võrdsusele. 766 Seega ei tohi õigusaktide rakendamine automaatselt
kaasa tuua kahe võrdse isikute grupi ebavõrdset meelevaldset kohtlemist. Samuti ei tohi riik oma erinevate ülesannete
täitmiseks mehhanismide loomisel põhjustada isikute meelevaldset ebavõrdset kohtlemist. Ebavõrdset kohtlemist ei
saa ka õigustada pelgalt administratiivsete ja tehnilist laadi raskustega. 767
PS § 9 lõikes 1 on põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused võrdselt nii Eesti kodanikel
kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Ometi tekib Eesti isikukoodi omavatel
isikutel ravikindlustuse seaduse alusel õigus ravikindlustuskaitsele tööle või teenistusse asumisest arvestatava neljateistkümnepäevase
ooteaja möödumisel ning juba enne tegelikku sotsiaalmaksu maksmist. Eesti isikukoodi mitteomavatel
ning eelnevas elukohariigis mittekindlustatud isikutel see õigus puudub. Samuti ei väljastata Eesti isikukoodi mitteomavatele
isikutele Euroopa Ravikindlustuskaarti ka juhul, kui sellised isikud on tegelikult ravikindlustusega kaetud
ning kantud Eesti Haigekassa peetavasse ravikindlustuse andmekogusse.
280
766 M. Ernits. Kommentaarid §-le 12. – Justiitsministeerium. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002, § 12 komm
1, 6.2.
767 RKPJKo 21.01.2004, nr 3-4-1-7-03, p 39.