õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM<br />
Avaliku teabe seadus on teabele juurdepääsuks näinud ette kaks võimalust – teabe avaldamine veebilehel või teabenõude<br />
täitmine (AvTS § 8). Seaduse koostamisel otsustati seaduse reguleerimisala kohta teha erand ning näha ette<br />
teabenõude esitamise võimalus (AvTS § 14 lg 4) ka ametnikule. Seletuskirjas märgitakse sealjuures, et ametniku puhul<br />
on piiratud teabenõude esitamine ametiülesannete täitmisel vaid ameti- või tööülesannete täitmise eesmärgiga.<br />
Seletuskirjas ei ole erandi tegemist põhjendatud, kuid võib eeldada, et selle põhjustas halduse ökonoomia ja ressursside<br />
efektiivsem kasutamine.<br />
01.07.2003 jõustus halduskoostöö seadus (HKTS), mille üks eesmärkidest on reguleerida haldusorganite vahelise<br />
ametiabi osutamise alust ja korda. HKTS § 17 lg 1 järgi mõistetakse ametiabi all seda, kui haldusorgan annab halduskoostöö<br />
seaduses sätestatud alustel ja korras akti või sooritab toimingu oma pädevuse piires teise haldusorgani<br />
taotlusel selle haldusorgani ülesande täitmise toetamiseks. HKTS § 17 lg 2 näeb ette, et ametiabi sätteid ei kohaldata<br />
alluvussuhtele ning juhul, kui abi andmise kohustus on haldusorganile ette nähtud seadusega. Seega tuleb haldussisese<br />
suhte korral juhinduda reeglina halduskoostöö seadusest.<br />
Haldusorganite vahelist teabevahetust reguleerib HKTS § 18 lg 1 p 2 ja 3, mille järgi võib haldusorgan taotleda teiselt<br />
haldusorganilt ametiabi, kui haldusülesande täitmiseks on vaja andmeid, mis haldusorganil puuduvad või mida haldusorgan<br />
ei ole võimeline välja selgitama või kui haldusülesande täitmiseks on vaja teise haldusorgani valduses olevaid<br />
dokumente või muid tõendeid.<br />
Haldusorganitevahelise teabevahetuse aluseks enne 01.07.2003 kehtinud AvTS § 14 lg 4 kui ka HKTS § 18 lg 1 p 2<br />
ja 3 ei saa siiski anda õigusliku alust asutusesisesest andmekogust teisele riigiasutusele andmevoo loomiseks.<br />
(4.3) Alates 01.01.2008 kaotab AKS kehtivuse ning andmekogude regulatsioon hakkab sisalduma avaliku teabe seaduse<br />
peatükis 5 1 . Uus andmekogude regulatsioon ei sisalda enam ülal nimetatud andmekogude liike. Muudatuste<br />
väljatöötamisel lähtuti kontseptsioonist, mille järgi kõik riigi andmekogud liidestatakse andmevahetuskihiga X-tee<br />
ning riigi infosüsteemi andmekogud muudetakse ametkonnakesksetest teenusekeskseteks. 584<br />
2008. <strong>aasta</strong>st jõustuvate muudatustega täpsustatakse ka andmekogu loomise tingimusi. AvTS § 43 3 lg 1 järgi asutatakse<br />
andmekogu seadusega või seaduse alusel. Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse seletuskirjas selgitatakse: “Mitme<br />
ministeeriumi valitsemisala asutuste poolt andmete kogumine ühte andmekogusse sätestatakse Vabariigi Valitsuse<br />
määrusega ning ühe ministeeriumi valitsemisala piires ministri määrusega. [...] Tähelepanu tuleb juhtida asjaolule, et<br />
nagu ka kehtivas andmekogude seaduses toodud üldvolitused ei ole aluseks konkreetse andmekogu asutamisele, nii<br />
ei ole nad seda ka käesolevas eelnõus. Andmekogu asutamiseks peab olema erivolitus toodud seaduses. See nõue on<br />
oluline ka HMS § 93 lõike 1 täitmiseks. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus andmekogu põhimääruse kehtestamise<br />
alusena on esitatud nii eriseaduses toodud erivolitus, kui ka andmekogude seaduses sisalduv üldvolitus.”<br />
Eeltoodust nähtub, et KMA ja Politseiamet kasutavad üksnes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmekogusid,<br />
mille loomiseks puuduvad kehtivas õiguses volitusnormid. Andmekogudest toimub andmete ristkasutus<br />
Piirivalveameti piirikontrolli infosüsteemi. Andmete ristkasutuseks puudub vajalik õiguslik alus.<br />
(5) Õiguskantsler saatis siseministrile märgukirja, milles esitas ettepaneku luua isikut tõendavate dokumentide seadusesse,<br />
politseiseadusesse ja piirivalveseadusesse hetkel puuduvad volitusnormid andmekogude loomiseks ning nendes<br />
isikuandmete töötlemiseks.<br />
Õiguskantsler juhtis seejuures tähelepanu Riigikogus 06.12.2000 ratifitseeritud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel<br />
isiku kaitse konventsiooni art 5 punktides a ja b sätestatule, mille järgi tuleb automatiseeritult töödeldavad<br />
isikuandmed hankida ja töödelda ausal ning seaduslikul teel ning selliseid andmeid tuleb koguda seaduspärasel ja täpselt<br />
määratletud eesmärkidel ning kasutada vastavalt nendele eesmärkidele. Kuivõrd 2008. <strong>aasta</strong>st kaob isikuandmete<br />
ristkasutamisel seadusliku aluse nõue, tuleb väga täpselt ja läbimõeldumalt sõnastada isikuandmete töötlemise eesmärk.<br />
Õiguskantsler märkis samuti, et infotehnoloogilised lahendused avaliku halduse ülesannete täitmise tõhustamiseks on<br />
arenenud tempokamalt kui asjakohased õigusaktid. Nii on riigiasutused arendanud infosüsteeme, võimaldades enda<br />
valduses oleva teabe edastamist automatiseeritult ka teistele riigiasutustele, kelle on teave ülesannete täitmiseks vajalik.<br />
Innovaatilisus ning riigi e-teenuste areng on riigi eduka arengu võti, kuid see ei tohi kaasa tuua kehtiva õigusega vastuollu<br />
mineku. Õiguskantsler leidis, et infotehnoloogiliste arendustega peab kaasnema õiguslik analüüs ning vajadusel<br />
õigusaktide muutmine ning taunis seda, et aeganõudva õigusloomemenetluse asemel eelistatakse kasutada asutuse juhi<br />
käskkirju seaduses sätestatust mööda hiilimiseks. 585<br />
4. OSA 3. OSA 2. OSA<br />
Siseminister leidis, et õiguskantsleri esile toodud andmekogude kasutamise õiguslikud alused on tõesti puudulikud.<br />
Siseminister märkis oma kirjas, et on väga oluline, et andmekogude regulatsioon ja andmete edastamine teistele ametiasutustele<br />
riigiasutuste andmekogudest oleks õiguspärane.<br />
584 Avaliku teabe seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seisuga 08.11.2006, nr 1027 SE, kättesaadav arvutivõrgus:<br />
http://www.riigikogu.ee.<br />
585 Vrd Õiguskantsleri 2005. <strong>aasta</strong> <strong>tegevuse</strong> ülevaade. Tallinn 2006, lk 87 jj: “Üks levinud probleem, millega õiguskantsleril on oma <strong>tegevuse</strong><br />
käigus tulnud mitmeid kordi kokku puutuda, on ebapiisav õiguslik alus ehk volitusnorm(id) isikuandmeid sisaldavate registrite pidamiseks<br />
täitevvõimu poolt.”<br />
209
Change language