õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM<br />
seadusega oli kavas laiendada soolise võrdõiguslikkuse voliniku pädevust ning seaduse jõustumisel oleks tema pädevuses<br />
tegeleda ka muude diskrimineerimise tunnuste kaitsega.<br />
Eelnõu menetlemisel on märkimist väärt Euroopa Komisjoni Eesti kohta algatatud rikkumismenetlus, sest Eesti ei<br />
ole direktiive Eesti õigusesse üle võtnud. 28.06.2006 saatis Euroopa Komisjon Eestile ametliku kirja, mis puudutab<br />
nõukogu 29.06.2000 direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute<br />
rassilisest või etnilisest päritolust) ülevõtmist. 03.01.2007 saatis komisjon Eestile ametliku kirja, mis puudutab nõukogu<br />
27.11.2000 direktiivi 2000/78/EÜ (millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel<br />
ja kutsealale pääsemisel) ülevõtmist.<br />
Võrdse kohtlemise seaduse eelnõu kui lõppmenetluse eelnõu ei saanud 07.05.2008 Riigikogu istungil vajalikul hulgal<br />
poolthääli ning langes menetlusest välja.<br />
1.11. Euroopa Inimõiguste Kohus<br />
4. OSA 3. OSA 2. OSA<br />
18.01.2007 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse 232 A. Shchiglitsovi kaebuse kohta. Kaebaja leidis, et kohtumenetluse<br />
pikkus on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lõikes 1 ette nähtud<br />
mõistliku aja nõudega. Kohus märkis, et vaidlus käsitles poolte ühisvara (k.a korteri) jagamist, mistõttu oli kaebajal<br />
märkimisväärne huvi vaidluse kiireks lahendamiseks. Kohus leidis, et ajavahemikul 1997–2000 tuli riigisisese kohtumenetluse<br />
kestel ette märkimisväärseid võimude <strong>tegevuse</strong>tuse perioode. Ühelt poolt muutis kohtuasja teatud määral<br />
keerukaks riigisisese õiguse tõlgendamine, eriti asjaolu, kas poolte ühisvara hulka kuulus korter või korteriühistu osak.<br />
Teisalt ei olnud kohtuasja olud ja vaidluse põhisisu, st ühisvara jagamine, iseenesest keerukad. Kohtu hinnangul ei<br />
õigustanud asja keerukus menetluse pikkust ning kohus leidis, et kaebaja kohtuasja ei arutatud mõistliku aja jooksul.<br />
Järelikult rikkus Eesti Vabariik konventsiooni art 6 lõiget 1. Kohus mõistis kaebaja kasuks välja 900 eurot mittevaralise<br />
kahju eest.<br />
Mõistliku aja põhimõtte vastu eksimine tuvastati ka 08.11.2007 Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuses 233 Saarekallas<br />
OÜ kaebuse kohta. Ettevõte kaebas, et menetluse kestus oli vastuolus konventsiooni art 6 lõikes 1 sätestatud mõistliku<br />
aja nõudega. Kohus arvestas kohtumenetluse algusajaks 11.12.1998 ja leidis, et see kestis seitse <strong>aasta</strong>t ning kaks<br />
kuud. Kohus võttis seisukoha, et kohtumenetlus ei toimunud mõistliku aja jooksul, mistõttu Eesti on rikkunud konventsiooni<br />
art 6 lõiget 1. Efektiivse menetluse kohta võttis kohus seisukoha, et kaebajal ei olnud võimalik kasutada<br />
abinõusid, mis oleks kiirendanud tsiviilprotsessi või taganud kohase kompensatsiooni juba esinenud rikkumise kõrvaldamiseks<br />
ning seetõttu on Eesti Vabariik rikkunud ka konventsiooni artiklit 13. Kohus mõistis kaebajaettevõtte<br />
kasuks välja 900 eurot mittevaralise kahju eest.<br />
Kohtumenetluse mõistliku aja jooksul toimumise põhimõtte järgimine ja selle heastamisvõimalused on oluline probleem.<br />
Ülevaate<strong>aasta</strong>l pöördus õiguskantsler Justiitsministeeriumi poole märgukirjaga, milles tegi ettepaneku algatada<br />
seaduseelnõu, mis võimaldaks isikutel saada riigisisese (kohtu)menetluse kaudu hüvitist juhtumil, kui isikut puudutava<br />
kohtuasja lahendamisel on rikutud kohtumenetluse mõistliku aja jooksul toimumise põhimõtet.<br />
12.04.2007 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus otsuse 234 A. Pello kaebuse kohta. Tuginedes inimõiguste ja põhivabaduste<br />
kaitse konventsiooni art 6 lõikele 1 ja lg 3 punktile d 235 , kaebas A. Pello, et talle ei võimaldatud asja õiglast<br />
arutamist ja tema õigust ennast kaitsta rikuti. Kaebuse põhisisuks oli see, et kaebajale ei antud võimalust küsitleda<br />
oma tunnistajaid.<br />
Kohus leidis, et kuivõrd riigisisesed kohtud ei teinud kõiki mõistlikke jõupingutusi tunnistajate kohtusse kutsumiseks,<br />
on kaebaja õigusi enda kaitsmisel rikutud. Kohus ei määranud kaebajale hüvitist, kuna kaebaja ei esitanud konkreetses<br />
summas hüvitise nõuet.<br />
Viidatud lahendist tulenevalt peab edaspidises õiguspraktikas arvestama sellega, et kuigi reeglina on tunnistaja väljakutsumise<br />
vajalikkus või soovitatavus kohtu otsustada, võivad siiski esineda erandlikud asjaolud, mis võivad tähendada<br />
konventsiooni rikkumist.<br />
1.12. Vangistusõigus<br />
Justiitsministeeriumi valitsemisalas olevate vanglate ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine. Vangistus<br />
on kuriteo toimepanemises süüdimõistetule määratud vabadusekaotuslik karistus. Eelvangistuses viibivalt vahistatult<br />
76<br />
232 Euroopa Inimõiguste Kohtu 18.01.2007 otsus asjas nr 35062/03, Shchiglitsov vs. Eesti.<br />
233 Euroopa Inimõiguste Kohtu 08.11.2007 otsus asjas nr 11548/04, Saarekallas OÜ vs. Eesti.<br />
234 Euroopa Inimõiguste Kohtu 12.04.2007 otsus asjas nr 11423/03, Pello vs. Eesti.<br />
235 “1. Igaühel on … temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele … asja arutamisele … õigusemõistmise … institutsioonis.<br />
3. Igal kuriteos süüdistataval on vähemalt järgmised õigused: d) küsitleda ise või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid, saavutada<br />
omapoolsete tunnistajate kohalekutsumine ja nende küsitlemine süüdistuse tunnistajatega võrdsetel tingimustel.”
Change language