õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
Euroopa Inimõiguste Kohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et artiklis 11 sisalduv kogunemisvabadus hõlmab
nii liikmesriigi negatiivset kui ka positiivset kohustust. 603
Ühest küljest peab riik hoiduma sekkumast kogunemisvabaduse teostamisse, sh juhtudel, kui meeleavaldajad väljendavad
seisukohti, mis võivad vastupidisel seisukohal olevaid isikuid ärritada (annoy or give offence). Kui iga mõttevahetuse
või pinge tõenäosus tooks kaasa koosoleku keelu, takistaks see ühiskonnaliikmetel kuulmast erinevaid arvamusi.
Teisalt peab riik võtma kasutusele ka positiivseid meetmeid, et kaitsta näiteks seaduslikku meeleavaldust vastandmeeleavalduse
eest vms. 604 See tähendab, et tegelikku ja tõhusat kogunemisvabaduse austamise kohustust ei saa taandada
üksnes riigi kohustuseks mitte sekkuda. Võib esineda ka riigi positiivne tegutsemiskohustus, et tagada isikutele
efektiivne võimalus kasutada oma põhiõigust koguneda. Riigi positiivne kohustus on eriti oluline isikute puhul, kes
kuuluvad vähemustesse või väljendavad ebapopulaarseid vaateid, kuna nende haavatavus on suurem. 605
Nagu eelnevalt mainitud, hõlmab põhiõigus heale haldusele mitmeid alampõhimõtteid, millest üks olulisemaid on
koostöö kodanikuga. Kodanikusõbralikus riigis on haldusorgan kodanikule kättesaadav, ametnik suhtleb kodanikuga
ja annab talle meeleldi nõu, sest teadlik kodanik oskab paremini seaduse nõudeid täita ning lihtsustab seetõttu ka
ametniku tegevust.
Koostöö kodanikuga ei kujuta endast üksnes nn pehmet väärtust, vaid see on sätestatud ka haldusmenetluse seaduses,
mis kuulub kohaldamisele avaliku koosoleku teatise menetlemisel. 606
4. OSA 3. OSA 2. OSA
HMS § 36 lg 1 kohaselt selgitab haldusorgan menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil:
1) millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses;
2) millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti toimub ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks;
3) millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada;
4) millised menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama.
Lg 2 näeb ette, et kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu
haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda
ja haldusakti andmise tingimusi.
Selgitamiskohustust ei tohi mingil juhul mõista formaalsusena, vaid ametnik peab asuma siin kodaniku õpetaja rolli,
kes vajadusel oskab kodanikule mõistetaval viisil lahti seletada ka seaduses sisalduvate tingimuste või piirangute mõtte
ja eesmärgi. Haldusmenetluse käsiraamatus märgitakse: “Haldusorgani selgitamiskohustust on tihti nimetatud ka
nõustamiskohustuseks ning hoolitsuskohustuseks ning oma olemuselt on selle põhieesmärgiks tagada menetluse läbipaistvus,
menetluses osalevate isikute õiguste piisav ning ulatuslik kaitse ning menetluses osalevate poolte teabealane võrdsus
menetlust puudutavates küsimustes. [...] Selles õigussuhtes võib haldusorganit vaadelda ka “kodaniku abilisena”,
kelle ametist tulenevaks ülesandeks on mitte üksnes formaalne aktide andmine ning sellele vältimatult eelneva menetluse
läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et õiguslike teadmisteta ja asjaajamises mitteorienteeruvad inimesed
oleksid võimelised tulemuslikult menetluses osalema. Menetluse täiendavaks positiivseks väljundiks saab lugeda ka
kodaniku rahulolu menetluse tulemusega ning menetluse kulgemisega, sealhulgas ametnike suhtumisega temasse.” 607
Ka Riigikohus on märkinud: “Haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks
vältimatult vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises
vilumatul isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda.” 608
Õiguskantsler väljendas lootust, et koostöö põhiväärtusena 609 ei piirdu üksnes teiste haldusorganitega toimuva koostööga,
vaid silmas on peetud ka haldusväliseid isikuid. Põhja Politseiprefektuuri vastuses selgitati, et “Tallinn Pride`i”
korraldustoimkonna pöördumistele puudulik reageerimine oli osaliselt tingitud sellest, et tegemist oli perioodiga, mil
politsei pidi kogu isikkoosseisu koondama pronkssõduri politseioperatsiooni ettevalmistamisse ja korraldamisse. Eriti
hõivatud olid sel perioodil olnud just kesklinna politseijaoskonna ametnikud. Korraldajatega suhtlemist oli võimalik
edasi lükata ka seetõttu, et ürituse kavandatav toimumisaeg oli veel kaugel.
Avaldaja pöördus politsei poole juba 19.03.2007, kui oli veel piisavalt aega ürituse toimumiseni. Kui isiku pöördumises
sisalduvate küsimustega tegelemine on aeganõudev, on mõistlik anda isikule siiski mingit tagasisidet, et isik
oleks teadlik, et tema taotlus on ametnikuni jõudnud ning sellega tegeletakse esimesel võimalusel. Samuti vastab hea
222
603 Vt pikemalt ka R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Tallinn 2004, lk 565.
604 Euroopa Inimõiguste Kohtu 29.06.2006 otsus asjas Öllinger v. Austria, punktid 36-37.
605 Euroopa Inimõiguste Kohtu 03.05.2007 otsus asjas Bączkowski jt v. Poola, p 64.
606 AvKS § 1 1 : “Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades
käesoleva seaduse erisusi.”
607 A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 157 jj.
608 RKHKo 15.02.2005, nr 3-3-1-90-04, p 16.
609 Politseiametist laekunud informatsiooni alusel pidas politsei ise üheks oma põhiväärtuseks koostööd. Politsei koduleheküljel ei olnud selle
kaasuse lahendamise ajal avaldatud politsei missiooni ega põhiväärtusi. Praeguseks on politsei kodulehel loetletud politsei põhiväärtustena:
professionaalsus, ausameelsus, inimlikkus ja koostöö. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.politsei.ee/?id=1640.