õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
Tulenevalt eeltoodust soovitas õiguskantsler SA Narva Haigla psühhiaatriaosakonna juhatajal viia “SA Narva Haigla
psühhiaatriaosakonna patsiendi kohustused ja õigused” p 5 kooskõlla kehtiva õigusega.
(3.7) SA Narva Haigla koduleht aadressil www.narvahaigla.ee on kättesaadavaks tehtud vaid vene keeles.
Tervishoiuteenuse osutaja koduleht internetis on oluliseks allikaks, kust isikud saavad infot vastuvõtuaegade, haigla
sisekorra, külastusaegade jms kohta.
Keeleseaduse § 4 järgi on igaühel õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele muuhulgas ka mittetulundusühingutes
ja sihtasutustes. Sama seaduse § 16 kehtestab, et teenuste (muuhulgas ka tervishoiuteenuse) tarbijal õigus eestikeelsele
teabele ja teenindamisele.
Õiguskantsler soovitas SA Narva Haigla juhtkonnal viia SA Narva Haigla koduleht vastavusse keeleseaduse nõuetega.
(3.8) Haigla vastusest kontrollkäiku ettevalmistavale küsimustikule ning samuti vestlusest kohapeal selgus, et ravil viibivate
isikute õigus vabale eneseteostusele on piiratud. Osakonnas pakutakse võimalust vaadata televiisorit (osakonnas
on kaks televiisorit) ning lugeda piiratud mahus venekeelset kirjandust. Patsiendid, kelle seisukord seda võimaldab,
võivad koos saatjaga käia õues jalutamas.
PS § 19 lg 1 ja ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 46/119 783 printsiip 13.2 eeldavad, et vaimse tervise asutuse olustik
ning elutingimused on nii lähedased normaalsetele samaealiste isikute elutingimustele, kui võimalik. Eriti peab pöörama
tähelepanu tegeluse ja vaba aja veetmise võimaluste loomisele, loodud peab võimalus osta või saada esemeid või
vahendeid igapäevaeluks ja vaba aja veetmiseks.
Ka CPT on oma üldaruandes rõhutanud tavaeluga sarnaste olmetingimuste tagamise olulisust. 8. üldaruandes on vaba
eneseteostuse vahendite kohta öeldud: “Psühhiaatriline ravi peaks põhinema individuaalsel lähenemisel, mis nõuab, et
iga patsiendi jaoks koostataks raviplaan. See peaks hõlmama rehabilitatiivseid ja teraapilisi tegevusi, kaasa arvatud
kutse-teraapia, rühmateraapia, individuaalne psühhoteraapia, kunst, näitekunst, muusika ja sport. Patsientidel peaks
olema regulaarne ligipääs vastava sisustusega puhkeruumidele ja igapäevane võimalus sooritada vabas õhus kehalisi
harjutusi; samuti on soovitav, et neil võimaldataks õppida ja sobivat tööd teha.” 784
Tutvudes kontrollkäigu jooksul isikute haiguslugudega ei nähtunud mitte ühestki haigusloost, et patsiendile koostatud
raviplaan oleks hõlmanud mingeid rehabilitatiivseid või teraapilisi tegevusi. Samas tuleb ühiskonda reintegreerumise
eesmärkidel pidada äärmiselt vajalikuks erinevate tugiteenuste pakkumist ravil viibivatele isikutele. Eesmärgistatud ja
kohase teraapia ordineerimist ja pakkumist tuleb teostada koostöös tegevusterapeudiga.
Eeltoodust tulenevalt soovitas õiguskantsler SA Narva Haigla juhtkonnal luua psühhiaatriaosakonna koosseisu tegevusterapeudi
koht ning viivitamatult astuda samme selle koha täitmiseks psüühilise erivajadusega isikutele kohase
teenuse osutamiseks pädeva isikuga. Edaspidine raviplaani koostamine osakonnas peab toimuma tihedas koostöös
tegevusterapeudiga ning isikute raviplaani peaks olema integreeritud rehabilitatiivsed ja teraapilised tegevused.
(3.9) Ringkäigul osakonnas selgus, et üldkasutatavatesse ruumidesse on paigutatud kolm turvakaamerat. Turvakaamerate
pilt kuvatakse õepostis, pilti ei salvestata.
Tulenevalt PS §-st 26 on igaühel õigus eraelu puutumatusele. Eraellu võib sekkuda vaid riigi või kohaliku omavalitsuse
asutuste poolt seaduses sätestatud juhtudel ja korras. PS § 26 kaitsealasse kuuluvad eelkõige füüsiline ja vaimne puutumatus,
isiku identiteet ning õigus oma kujutisele. Füüsilist ja vaimset puutumatust võib muuhulgas riivata ka isiku
jälgimine. 785 Isikute filmimine salvestamine riivab ka PS §-s 19 sisalduvat põhiõigust informatsioonilisele enesemääramisele.
Ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist II-68 tulenev põhiõigus isikuandmete kaitsele eeldab, et isikuandmete
töötlemine toimub kas isiku nõusolekul või peab selleks olema seaduslik alus väga selgelt määratletud eesmärgiga.
Kuni 31.12.2007 kehtinud isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 sätestas ilma andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete
töötlemise tingimused. Kuivõrd patsientide jälgimine videovalve teel puudutab ilmselgelt nende terviseandmeid,
on tegu delikaatsete isikuandmetega IKS § 4 lg 3 p 3 mõttes. Delikaatseid isikuandmeid tohtis IKS § 14 lg 3 p 2
kohaselt töödelda küll andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks, kuid nimetatud alust saab kohaldada
vaid juhul, kui igakordselt isikuandmete töötlemise alguses hinnatakse vajadust konkreetse isiku jälgimiseks.
01.01.2008 jõustunud uus IKS § 14 lg 4 sätestab: “Isikute või vara kaitseks võib isikuandmeid edastavat või salvestavat
jälgimisseadmestikku kasutada üksnes juhul, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve
ning kogutavaid andmeid kasutatakse ainult nende kogumise eemärgist lähtuvalt. Andmesubjekti nõusolekut asendab
sellise andmetöötluse korral jälgimisseadmestiku kasutamise fakt ning andmete töötleja nime ja kontaktandmete pii-
4. OSA 3. OSA 2. OSA
783 ÜRO Peaassamblee 17.12.1991 resolutsioon nr 46/119 „Vaimuhaigusega isikute kaitse ja vaimse tervishoiu edendamise printsiibid”, kättesaadav
arvutivõrgus: http://www.unhchr.ch/html/menu3/b/68.htm .
784 Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee 8. üldaruanne (CPT/Inf (98) 12) p 37. Kättesaadav
arvutivõrgus: http://www.cpt.coe.int/en/annual/rep-08.htm.
785 U. Lõhmus. Kommentaarid §-le 26. – Justiitsministeerium. Eesti Vabariigi põhiseadus, Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002, § 26
komm 8–8.1.
295