õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM<br />
(4) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses on kaitsja osavõtt tulenevalt KrMS § 45 lg 2 punktist 2 (kui isik<br />
ei ole oma psüühilise puude tõttu suuteline end ise kaitsma või kui kaitsmine on seetõttu raskendatud) kohustuslik<br />
kogu kriminaalmenetluses. Seega peab kaitsja osavõtt muutuma kohustuslikuks hiljemalt alates kohtupsühhiaatrilise<br />
ekspertiisi määramise hetkest. KrMS § 43 lg 2 p 2 järgi määrab kaitsja menetleja, kui kahtlustatav või süüdistatav ei<br />
ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Seega tagab kriminaalmenetluse<br />
seadustiku regulatsioon menetlusaluse isiku kaitseõiguse. Samal ajal tuleb tagada kaitseõiguse tagamine praktikas.<br />
KrMS § 30 lg 1 järgi on kohtueelse menetluse juhtimise ja selle seaduslikkuse ning tulemuslikkuse kohustuse tagamise<br />
kohustus prokuratuuril.<br />
Efektiivse kaitse tagamisel on oluline ka advokatuuriseaduse § 44 lg 1 punktis 2 sätestatud advokaadi kohustus teavitada<br />
oma klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevustest. Kliendiga suhtlemise vajalikkust rõhutab oma mitmetes<br />
sätetes ka Eesti Advokatuuri eetikakoodeks. Kui kaitsja oma kliendiga ei suhtle, võib see muuhulgas tuua kaasa edasikaebeõiguse<br />
kasutamise võimatuse. Kuna psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses ei koostata süüdistusakti,<br />
siis ei tulene kriminaalmenetluse seadustikust nõuet, et enne kohtuistungit peab kohus kontrollima, kas isikule on<br />
psühhiaatrilise sundravi kohaldamise taotlus teatavaks tehtud. Vastavad menetlusdokumendid toimetatakse üksnes<br />
kaitsjale (KrMS § 397 lg 2 ja § 398 lg 4). Eesti Advokatuuri juhatuse otsusega 10.01.2007 on advokaatidele pandud<br />
kohustus teavitada tehtud otsusest klienti, kui klient ise ei ole kohtuistungil osalenud, samuti peab advokaat hindama<br />
kliendi kohtuistungil osalemise vajalikkust ning vajaduse korral taotlema kohtult tema kohtusse kutsumist.<br />
Erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei reguleeri kriminaalmenetluse seadustik psühhiaatrilise sundravi kohaldamise<br />
määruse tutvustamist või kättetoimetamist ravile allutatud isikule (TsMS § 541 lg 1), tehtud otsustusest<br />
isiku seadusliku esindaja teavitamist (TsMS § 541 lg 1 viitega § 536 lõikele 2), samuti psühhiaatrilise sundravi kohaldamise<br />
määruse vaidlustamist teistmismenetluses (TsMS § 702 lg 2 p 2) juhul, kui ravile allutatud isik ei olnud<br />
kohtusse kutsutud või teda ei olnud kriminaalmenetlusest teavitatud. Tulenevalt KrMS §-st 391 ja § 402 lõikest 1<br />
on psühhiaatrilise sundravi kohaldamise määruse vaidlustamisel lõplik otsus ringkonnakohtus tehtud. TsMS § 696<br />
lg 3 järgi on hagita menetluses võimalik maakohtu menetlust lõpetava määruse, milleks on ka isiku kinnisesse asutusse<br />
paigutamise määrus, peale esitada kaebus viimases astmes Riigikohtule.<br />
Kuna psühhiaatrilise sundravi kohaldamise eelduseks on see, et kohus tuvastab õigusvaste teo toimepanemise isiku<br />
poolt, on sisuliselt tegu süüdimõistmisega sarnase otsustusega. Olukorras, kus erinevad menetlusseadused näevad<br />
sarnase vabadusepiirangu kohaldamise otsustusprotsessi jaoks ette erineva menetluskorra, peavad regulatsiooni erinevused<br />
olema vajalikud ja põhjendatud.<br />
Õiguskantsler võttis seisukoha, et kuigi kriminaalmenetluse seadustik näeb ette kaitsja kohustusliku osavõtu psühhiaatrilise<br />
sundravi kohaldamise menetlusest, on alust arvata, et praktikas ei ole menetlusaluse isiku kaitseõigus kohtueelses<br />
menetluses alati vajalikul määral tagatud.<br />
(5) Õiguskantsler tegi justiitsministrile ettepaneku leida koostöös prokuratuuriga lahendus psühhiaatrilise sundravi<br />
menetlusele allutatud isikute kaitseõiguse tagamiseks kohtueelses menetluses.<br />
Tulenevalt vajadusest tagada psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses menetlusaluse isiku õigused ja tagatised<br />
vähemalt samal tasemel tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtuga, tegi õiguskantsler justiitsministrile ettepaneku<br />
teha menetlusseaduste võrdlev analüüs ning ühtlustada vastavad regulatsioonid põhjendatud ulatuses hiljemalt<br />
2009. <strong>aasta</strong>l. Samuti soovitas õiguskantsler justiitsministril toetada psühhiaatrilise sundravi menetlusele keskenduvate<br />
täiendkoolituste korraldamist prokuröridele, kohtunikele ja advokaatidele.<br />
Justiitsminister nõustus õiguskantsleri kõigi ettepanekutega.<br />
4. Ärakuulamisõigus psühhiaatrilise sundravi menetluses<br />
Asi nr 6-1/071246<br />
(1) Õiguskantsler teostas Eesti Patsientide Esindusühingu avalduse alusel järelevalvet kriminaalmenetluse seadustiku<br />
psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses sätestatud ärakuulamisõiguse põhiseaduspärasuse üle.<br />
(2) Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 400 lg 4 on sõnastatud järgmiselt:<br />
4. OSA 3. OSA 2. OSA<br />
Ҥ 400. Kohtulik arutamine<br />
[…]<br />
(4) Kohus võib kohtuistungile kutsuda isiku, kelle suhtes taotletakse psühhiaatrilise sundravi kohaldamist, kui seda<br />
võimaldab isiku vaimne seisund.”<br />
Eesti Patsientide Esindusühing pöördus õiguskantsleri poole ja palus kontrollida kriminaalmenetluse seadustiku vastavust<br />
põhiseadusele osas, mis puudutab menetlusaluse isiku kohtulikku ärakuulamist psühhiaatrilise sundravi menet-<br />
83
Change language