õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ÕIGUSKANTSLER JA RIIGIKOGU<br />
III<br />
VASTUS RIIGIKOGULE<br />
1. Volikogu liikme õigus kuuluda volikogu komisjoni<br />
Asi nr 10-2/071675<br />
4. OSA 3. OSA 2. OSA 1. OSA<br />
(1) Riigikogu liige Andres Herkel esitas õiguskantslerile 02.11.2007 kirjaliku küsimuse, paludes õiguskantsleri hinnangut<br />
kohaliku omavalitsuse volikogu liikme õiguse kohta kuuluda volikogu komisjoni.<br />
(2) Tulenevalt asjaolust, et mitmetes kohalikes omavalitsustes (nt Kohtla-Järve, Pärnu 17 ) ei olnud tagatud volikogu<br />
opositsiooni kuuluvate saadikute osalemine volikogu komisjonide töös, otsustas seadusandja muuta kohaliku omavalitsuse<br />
korralduse seadust. Riigikogus 07.06.2006 vastu võetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise<br />
seadusega lisati seadusesse norm, mille kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni<br />
(KOKS § 47 lg 1 lause 3).<br />
Riigikogu liige pöördus õiguskantsleri poole Viiratsi vallas toimuva tõttu. Viiratsi valla eelarve- ja majanduskomisjoni<br />
esimees ei teinud esildust volikogu liikme Roland Tuliku nimetamiseks selle komisjoni liikmeks. Seda vaatamata<br />
asjaolule, et õiguskantsler oli varasemalt, vastates 16.05.2007 Andres Herkel analoogsele kirjalikule küsimusele, selgitanud<br />
oma seisukohta, mille järgi esilduse tegemine volikogule, et volikogu saaks realiseerida seadusest tulenevat<br />
komisjoni koosseisu kinnitamise ainupädevust, on komisjoni esimehe KOKS § 47 lg 1 lausest 4 tulenev kohustus,<br />
mille teostamisel ei tohi piirata volikogu liikme KOKS § 47 lg 1 lausest 3 tulenevat õigust. 18<br />
Riigikogu liikme 02.11.2007 esitatud küsimused kõlasid järgmiselt:<br />
1. “Milliseid õiguskaitsevahendeid saaks Roland Tulik rakendada, et realiseerida oma õigust kuuluda valla eelarve-<br />
ja majanduskomisjoni?<br />
2. Juhul kui kehtivas õiguses puuduvad piisavad õiguskaitsevahendid, siis kuidas tuleks Teie arvates kehtivaid<br />
õigusakte täiendada?”<br />
(3) Antud juhul oli oluline leida vastus küsimustele, millistest põhimõtetest lähtudes saab kohaliku omavalitsuse volikogu<br />
liige realiseerida oma õigust kuuluda volikogu komisjoni ning kas ja milliseid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid<br />
saab volikogu liige kasutada juhul, kui komisjoni esimees ei tee esildust tema nimetamiseks komisjoni<br />
liikmeks.<br />
(4.1) PS XIV peatükist tuleneb kohaliku omavalitsuse garantii, mis peab tagama kohaliku omavalitsuse õigussubjektsuse<br />
ja institutsiooni säilimise.<br />
PS § 160 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse korraldus sätestada seadusega. Nimetatud säte reguleerib kohaliku<br />
omavalitsuse nn välimist korraldust. PS § 154 lg 1 näeb ette kohaliku omavalitsuse õiguse otsustada ja korraldada<br />
kohaliku elu küsimusi seaduse alusel iseseisvalt. Viidatud põhiseaduse normist tuleneb kohaliku omavalitsuse õigus<br />
omal vastutusel ja iseseisvalt, ilma riigipoolsete suuniste ja riigi otsustusprotsessi kaasamata, lahendada kohaliku elu<br />
küsimusi. Viimase alla kuulub vastandina välimisele kohaliku omavalitsuse korraldusele (mis tuleb PS §-st 160 tulenevalt<br />
reguleerida seadusega) kohaliku omavalitsuse sisemine organisatsiooniline iseseisvus. 19<br />
Seega võib kohaliku omavalitsuse sisemise korralduse üle kohalik omavalitsus otsustada ise arvestades seadusereservatsiooni.<br />
Ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 6 lg 1 sätestab, et kui see ei kahjusta üldisemaid seadusandlusega<br />
sätestatud tingimusi, võivad kohalikud võimuorganid oma juhtimisstruktuuri ise kindlaks määrata, et kohandada<br />
need kohalikele vajadustele ning tagada tõhus juhtimine.<br />
Rõhutada tuleb PS § 154 lõikest 1 tulenevat seadusereservatsiooni (PS § 154 lg 1 “seaduste alusel”), st kohalik omavalitsus<br />
peab järgima seaduses sätestatut. Seejuures võib seadusandja piirata kohaliku omavalitsuse õigust otsustada oma<br />
sisemise korralduse üle üksnes juhul, kui selleks on mõjuv põhjus (nt mingi kaalukas avalik huvi) ning riive kohaliku<br />
omavalitsuse enesekorraldusõigusele on proportsionaalne. 20<br />
(4.2) KOKS § 47 lg 1 lausest 3 tuleneb volikogu liikme õigus kuuluda vähemalt ühte volikogu komisjoni. Siin on<br />
seadusandja otsustanud seadusega piirata kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust sisemise organisatsiooni üle<br />
<br />
17 Vastavaid näited tõi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (nr 812 SE) esimesel lugemisel Riigikogu liige Mark<br />
Soosaar. Riigikogu toimetatud stenogramm 11.04.2006, kättesaadav arvutivõrgus: www.riigikogu.ee.<br />
18 Asi nr 10-2/070726.<br />
19 Pikemalt vt: V. Olle jt. Kommentaarid §-le 160. – Justiitsministeerium. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn<br />
2002.<br />
20 Vt nt RKPJKo 08.06.2007, nr 3-4-1-4-07, p 19: “Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus ei ole piiramatu. Põhiseaduse § 154 lõige 1<br />
näeb ette, et kohalikud omavalitsused tegutsevad iseseisvalt seaduste alusel. Niisiis võib seadusandja kehtestada kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse<br />
piiranguid. Põhiseadusele vastavad ei ole siiski igasugused seadusega sätestatud kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse<br />
piirangud. Tagamaks kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse põhiolemuse säilimist, peavad selle piirangud olema proportsionaalsed ehk<br />
siis piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad.”
Change language