õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA RIIGIKOGU
asutustele suurendab isikuandmetest teadasaajate ringi ning võib viia menetluse alustamiseni isikuandmete subjekti
vastu, on andmete edastamine eraldiseisev eraelu puutumatuse riive. 67
3.4. Põhiõiguste riive üldtingimused
Põhiõiguste kaitse ei ole piiramatu. Põhiõiguse riivamisel tuleb lähtuda PS §-st 11, mille kohaselt tohib õigusi ja
vabadusi piirata, kuid üksnes kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et põhiõiguse riive peab olema formaalselt ja
materiaalselt põhiseadusega kooskõlas. 68 Formaalne kooskõla põhiseadusega tähendab eelkõige vastavust põhiseaduse
pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtete täitmist. 69 Lisaks tuleneb
PS § 11 teisest lausest, et põhiõiguste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada
piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Sellest sättest tuleneb proportsionaalsuse põhimõte, mille kohaselt peab
iga põhiõiguse riive olema legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. 70
3.5. Põhiõiguste riivet lubatavad eesmärgid
Isikuandmete salajane kogumine ja kasutamine saavad demokraatlikus ühiskonnas olla põhjendatud üksnes siis, kui
selliseks tegevuseks volitavad sätted on legitiimse eesmärgiga. Kõik eelnevalt nimetatud ja jälitustegevuse kontekstis
olulised põhiõigused, on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigused, mis kitsendavad põhiõiguse piiramist
võimaldavate eesmärkide ringi.
PS § 26 lg 2 kohaselt võivad riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud eraellu sekkuda üksnes seaduses
sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks,
kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
PS § 33 lg 2 sätestab kodu puutumatuse piiramise tingimustena avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja
vabaduste kaitse, kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise eesmärgi.
PS § 43 lubab seadusega sätestatud juhtudel ja korras ning kohtu loal teha erandeid sõnumisaladusest kuriteo tõkestamiseks
või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks.
Esmalt peab seega tuvastama, kas eesmärk, millega tahetakse jälitustegevus siduda, mahub konkreetse põhiõiguse
piiranguklauslis nimetatud mõne eesmärgi alla. Üksnes erandjuhtudel võib kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga
varustatud põhiõiguse riivet õigustada seadusereservatsioonis otseselt mittesisalduva muu olulise põhiseadusliku väärtusega.
71
3.5.1. Sisemise rahu tagamise eesmärk
Jälitustegevuse kontekstis saab kõige üldisemal tasandil rääkida sisemise ja välise rahu 72 tagamise ülesandest. Sisemine
rahu, mis peab esmajoones silmas sisepoliitilist stabiilsust, tähendab avalikku korda selle kõige laiemas tähenduses. 73
Lähtudes eelkirjeldatud põhiõiguste riivet õigustavatest alustest, saab sisemise rahu tagamisele suunatud jälitustegevuses
eristada (1) isikuandmete varjatud kogumist ohtude tõrjumiseks avalikule korrale, sealhulgas põhiseadusliku korra
ja riigi sisemise julgeoleku kaitse 74 ning kuritegude ennetamise ja tõkestamise eesmärgil (korrakaitse ehk ohutõrje
eesmärk) ning (2) kriminaalmenetluse eesmärkide saavutamiseks (kriminaaljälituslik eesmärk) tehtavaid toiminguid.
Sellise kaksikjaotuse aluseks on tõdemus, et esimesel juhul tegutsetakse lähtudes preventiivsetest kaalutlustest ning
oportuniteediprintsiibist, teisel juhul aga lõppastmes repressiivsest eesmärgist ning kohustuslikkuse printsiibist.
67 Vt nt EIK 29.06.2000 vastuvõetamatuks tunnistamise otsus asjas nr 54934/00, Weber ja Saravia vs. Saksamaa, p 79 (koos viidetega varasemale
kohtupraktikale).
68 RKPJKo 13.06.2005, nr 3-4-1-5-05, p 7; 26.11.2007, nr 3-4-1-18-07, p 35.
69 RKPJKo 13.06.2005, nr 3-4-1-5-05, p 8; 26.11.2007, nr 3-4-1-18-07, p 35.
70 Riigikohtu järjepidev praktika alates RKPJKo 06.03.2002, nr 3-4-1-1-02, p 15.
71 Sama seisukoht: Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuanne. Põhiseaduse 2. ptk. “Põhiõigused ja -vabadused ja kohustused”,
kättesaadav arvutivõrgus: http://www.just.ee/10731: “Kvalifitseeritud seaduse reservatsioonide puhul on probleemiks nende ammendav
iseloom. Kvalifitseeritud seaduse reservatsioonid ei ole ammendavad loetelud. Siiski tuleb silmas pidada seda, et kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga
varustatud põhiõiguse piiramine muudel põhjustel kui seaduse reservatsioonis sisalduvail, on lubatav ainult erandjuhtudel. Reeglina
tohib kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigust piirata ainult seaduse reservatsioonis loetletud põhjustel”; R. Maruste (viide 57),
lk 248 (legitiimse eesmärgi klausel) ja 250 (hädaolukorra klausel). Vt ka M. Ernits. II ptk sissejuhatus. – Justiitsministeerium. Eesti Vabariigi
põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2002, komm 8.3.
72 Välise rahu kohta vt lähemalt nt R. Maruste (viide 57), lk 92. Vt ka Riigikogu 16.06.2004 otsusega heakskiidetud “Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika
alused (2004)”, mis käsitleb eraldi alapunktidena Eesti sõjalist kaitsmist ning põhiseadusliku korra, rahva turvalisuse ja elutähtsate
valdkondade kaitsmist.
73 R. Maruste (viide 57), lk 92.
74 Sama seisukoht K. Jaanimägi (viide 54), lk 459: “Ka riigi ja põhiseaduse kaitsmise salateenistuslik ülesanne mahub vähemalt osaliselt sisemise
rahu tagamise ülesande alla ning ka selles tegevuses võib leida preventsioonile iseloomulikke jooni.”
4. OSA 3. OSA 2. OSA 1. OSA
15