õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA RIIGIKOGU
märgi puhul sätestatud täiendava kriteeriumina ei organiseeritud kuritegevuse ega raskete kuritegude (nt narkokuriteod,
isikuvastased kuriteod, korruptsioonikuriteod jmt) kategooriaid? Eriti märkimisväärne on see selle taustal,
et kriminaalmenetluses tõendite kogumine ei ole lubatud kõigi kuritegude, vaid üksnes KrMS § 110 lõigetes 1 ja 2
nimetatud kuritegude korral. Kriminaalmenetluseelses etapis on isikuandmete salajane kogumine ja kasutamine
põhimõtteliselt lubatud kõigi kuritegude ennetamiseks ja tõkestamiseks. Olgu mainitud, et Riigikogu menetluses olevas
kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus 110 on välja pakutud lahendus, millega
kavatsetakse piirata ka kuritegude ringi, mille ennetamiseks ja tõkestamiseks võib jälitustoiminguid rakendada.
Selles kontekstis kerkib teravalt esile ka küsimus kogutud andmete säilitamise tähtajast ning andmete kasutamisest
mingitel muudel eesmärkidel. JTS § 16 1 lg 2 punktidest 1 ja 2 tulenevalt on jälitustoimiku, seega ka jälitustoimingutega
kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg seotud kas kuriteo aegumistähtajaga või kasutamise vajaduse äralangemisega,
kuid mitte üle 50 aasta. Kuritegude ennetamiseks ja tõkestamiseks alustatud jälitusmenetluse puhul, kui
jälitusmenetlus ei vii kriminaalmenetluse alustamiseni, tuleb ilmselt lähtuda viimatinimetatud tähtajast. Siinkohal
tuleb meenutada, et andmesubjekti eest varjatult kogutud andmete säilitamine ja kasutamine, mis toimub süstemaatiliselt
kujutab isiku eraelu puutumatuse selget riivet 111 , on lubatud üksnes legitiimse eesmärgi olemasolul. Nõue, et
töödeldavad andmed peavad olema halduseesmärgi jaoks vajalikud, viib edasi eesmärgiga seotuse põhimõtteni: andmeid
on lubatud töödelda ainult sellel eesmärgil, milleks neid koguti. 112 Igasugune eesmärgi muutus eeldab iseseisvat
ja selgesõnalist seaduslikku alust. Kuritegude ennetamise ja tõkestamise eesmärgil tehtavate jälitustoimingutega
saadud teabe kasutamine kriminaalmenetluses on põhimõtteliselt lubatud ja see tuleneb KrMS § 111 sõnastusest. 113
JTS § 7 lg 1 p 3 nimetab samas jälitusasutuste üldist õigust lisaks andmete kogumisele ja talletamisele kasutada ja
analüüsida teavet ning moodustada kuritegude ennetamise ja tõkestamise tagamiseks vajalikke teabesüsteeme ja andmekogusid
114 .
Eeltoodust tulenevalt võib püstitada küsimuse, kas kuritegude ennetamise ja tõkestamise eesmärgi saavutamisel on
seadusandja pidanud ka jälitustegevuse seaduse kontekstis silmas teabeteenistuslikku ülesannet (vrd JAS § 2 lg 1)?
Kuigi ühestki politseivaldkonda reguleerivast seadusest ei tulene otseselt vastavat kohustust, koostatakse
Keskkriminaalpolitseis juba aastaid organiseeritud ja muu tõsise kuritegevuse ohuhinnanguid. 115 On mõistlik eeldada,
et ohuhinnang ei tugine ainult kriminaalmenetluste käigus kogutud andmetele ja tõendatud faktidele, vaid kasutab
ja kajastab ka kriminaalluure käigus kogutud infot, sealhulgas isikuandmeid. Riigikogu otsusega kinnitatud julgeolekupoliitika
alustes 116 on kõrvuti sõjalise konflikti ja rahvusvahelise terrorismi ohuga toodud eraldi julgeolekuriskina
välja just organiseeritud kuritegevusest tulenev oht 117 . Kui võrrelda organiseeritud kuritegevusest lähtuvaid ohte kitsamas
mõttes riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtudega (nt terrorismioht), mille ennetamine
ja tõkestamine on julgeolekuasutuste pädevuses, siis võib piisavalt selgelt piiritletud tunnuste 118 korral kuritegude
ennetamiseks ja tõkestamiseks kogutud isikuandmete laiem kasutamine olla teabeteenistuslikult põhjendatud.
Selliseks andmetöötluseks peab seadusest tulenema selgesõnaline volitus ja sätestatud peab olema ka andmete sellise
töötlemise eesmärk. Samas tasub veel kord üle korrata põhimõtet, et teabeteenistuslik eesmärk omaette ei anna alust
jälitustoimingutega teabe kogumiseks.
Selle jälitusmenetluse alustamise ajendi analüüsi lõpetuseks tuleb tõdeda, et vaatamata mõistliku ja põhiseaduspärase
tõlgendus- ja rakenduspraktika võimalusele, on seadusandja JTS § 9 lg 1 punktiga 3 loonud äärmiselt ebamäärase
aluse sekkumiseks isikute põhiõigustesse ja -vabadustesse. Samas on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et õigusselguse
põhimõttest tulenevalt peavad eriti täpsed olema õigusnormid, mis võimaldavad piirata isiku õigusi või panna isikule
kohustusi. 119 Mida intensiivsemalt võimaldab norm põhiõigust riivata, seda selgem peab norm olema. Kuritegude
ennetamise ja tõkestamise eesmärgil jälitustegevust volitav norm on nende põhimõtetega vastuolus.
110 Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (viide 48), vt eelnõus KrMS § 126 2 lg 1 p 1.
111 Vt ka EIK lahendid (viide 101) seoses avalikest allikatest kogutud andmete salajase säilitamisega.
112 RKKKm 20.10.1995, nr III-3/1-23/95.
113 Vt ka E. Kergandberg/M. Sillaots (viide 38), lk 312–313.
114 Sama säte sisaldab õiguslikult kaheldavat täpsustust, et selliselt moodustatud infobaasid ei ole andmekogud avaliku teabe seaduse mõttes.
Avaliku teabe seaduse § 43 1 lg 1 kohaselt on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid
täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle
alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Samal ajal reguleerib jälitustegevuse andmestiku (viitega
JTS § 7 lg 1 punktile 3) kuulumist politsei andmekogusse siseministri 03.10.2007 määrusega nr 66 kehtestatud „Politsei andmekogu asutamise
ja andmekogu pidamise põhimääruse“ § 6 p 7. Vastavalt määruse § 15 lõikele 2 esitavad jälitusmenetluse andmestikku andmeid ka
teised jälitusasutused (JTS § 6 lg 1) peale politseiasutuste.
115 Politsei Interneti-kodulehel on 2008. a esmakordselt avalikustatud ka üldiseks kasutamiseks mõeldud kokkuvõte ohuhinnangust, kättesaadav
arvutivõrgus: http://www.politsei.ee/?id=1583.
116 Riigikogu 16.06.2004 otsusega heakskiidetud “Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004).
117 Samas: “Rahvusvaheliselt tegutsev organiseeritud kuritegevus võib sageli olla tihedalt läbi põimunud terroristlike organisatsioonide tegevusega
ja seotud massihävitusrelvade levikuga ning on seega oluline ohutegur rahvusvahelisele stabiilsusele ja Eesti julgeolekule. Märgatav oht Eesti
õigusriigi toimimisele ja seeläbi julgeolekule on rahvusvaheliselt tegutseva organiseeritud kuritegevuse võimalik mõjuvõimu kasv ühiskonnas,
sellega kaasnev korruptsioon ning imbumine poliitikasse, riigiametitesse ja majandusse.”
118 Organiseeritud kuritegevuse mõiste defineerimisraskustele on viidatud nt E. Kergandberg/M. Sillaots (viide 38), lk 317; J. Stender-Vorwachs.
The Decision of the Bundesverfassungsgericht of March 3, 2004 Concerning Acoustic Surveillance of Housing Space. – German Law Journal 2005,
nr 11, lk 1341, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.germanlawjournal.com/pdf/Vol05No11/PDF_Vol_05_No_11_1337-1348_Public_
Vorwachs.pdf.
119 RKPJKo 20.03.2006, nr 3-4-1-33-05, p 22; RKPJKo 15.12.2005, nr 3-4-1-16-05, p 21; vrd ka RKEKo 28.02.2002, nr 3-1-1-117-01, p 12:
“Eriti oluline on õigusselgus selliste tegude suhtes, millega võivad kaasneda kriminaalõiguslikud tagajärjed.”
4. OSA 3. OSA 2. OSA 1. OSA
21