õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
et isikuandmeid tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või
muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Igaühel on õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja nõuda nende
parandamist.
Lisaks avaldatavale andmete mahule tuleb tähelepanu pöörata ka andmete avalikustamise viisile ehk sellele, kuidas
kõnealuseid andmeid esitatakse, mis kontekst andmetele antakse, mis mulje see jätab nii avalikkusele kui puudutatud
isikutele. Vandalismiakt ei ole küll karistusõiguses sisalduv termin, kuid tavatähenduses on sel ilmselgelt negatiivne tähendus.
558 Seejuures tuleb juhinduda süütuse presumptsiooni põhimõttest, mille järgi ei tohi kedagi käsitada süüteos
süüdi olevana (vandaalitsejana) enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon
sisaldub PS §-s 22 ja EIÕK art 6 lõikes 2. Samuti sätestab ajakirjanduse eetikakoodeksi p 4.4, et ajakirjandus ei või
inimest käsitleda kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. 559 Märgistades vandalismiaktides osalejateks ka isikuid,
kes olid küll tänavatel, kuid vandalismiakte ise toime ei pannud ega tegutsenud ka ässitajatena, võib ahendada nende
isikute eneseteostusvõimalusi erinevates eluvaldkondades. Ka neid, kes isegi osalesid või tegutsesid ässitajatena, saab
vandaalitsejaks nimetada vaid süüdimõistva otsusega. Antud juhtumi puhul väljendasid mõlemad avaldajad et avalik
võim on neid solvanud.
(4.2) Riigikohus on PS §-st 14 tuletanud õiguse heale haldusele. 560 Õigus heale haldusele hõlmab mitmeid olulisi
alapõhimõtteid, millest haldusorganid peavad oma igapäevatöös juhinduma: eesmärgipärasus, läbipaistvus, isikute
kaasamine ja ärakuulamine, otsuste põhjendamine, viisakus ja abivalmidus ning menetluse kiirus.
4. OSA 3. OSA 2. OSA
Tulenevalt märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduse (MSVS) §-st 6 tuleb märgukirjadele ja selgitustaotlustele
vastata hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul (või pikendada erilise vajaduse korral seda tähtaega kuni kahe
kuuni, teavitades sellest ka pöördunud isikut). Kuid käesolevas küsimuses osutub relevantseks sama seaduse § 5 lg 3.
Nimetatud sätte järgi tuleb juhul, kui adressaat leiab, et selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema
pädevuses, edastada selgitustaotlus pädevale asutusele vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva
jooksul selgitustaotluse registreerimisest ning, sellest teavitada isikut lõikes 8 sätestatud korras.
Lääne Politseiprefektuur oleks pidanud, leides, et nende pädevusse ei kuulu antud puhul avaldaja pöördumisega tegelemine,
edastama nimetatud avalduse Keskkriminaalpolitseile viie tööpäeva jooksul ning teavitama sellest samas ka
avaldajat. Antud juhul ei peetud sellest tähtajast ega ka teavitamise nõudest kinni.
Samas mõistis õiguskantsler ning võttis arvesse kogu konteksti, mille taustal avaldusalune juhtum aset leidis ning neid
tingimusi, millest lähtuvalt politsei sel perioodil oma tööd korraldas. Õiguskantsleri hinnangul oli antud olukorras
arusaadav, et politseil ei jätkunud piisavalt vahendeid, et kujunenud situatsioonis kõigi küsimustega ettenähtud tähtaegade
jooksul tegeleda. Seetõttu tuli tegevused seada tähtsuse järjekorda.
Haldusmenetluse käsiraamatu järgi ei ole seaduses sätestatud menetlustähtaja ületamine õigusvastane, kui viivitus on
tingitud asutusest sõltumatutest asjaoludest, näiteks kui lahendatavate asjade arv ja keerukus on vastavate ülesannete
lahendamiseks määratud ametnike arvu suhtes ülemäära suur, samuti kui tegu on loodusõnnetusega. 561 Sellest tuleb
aga eristada läbimõtlematut töökorraldust, ebavajalikest bürokraatlikest formaalsustest tingitud tõrkeid või isegi pahatahtlikest
ja korruptiivsetest motiividest kantud sihilikku venitamist. 562 Niisugustel põhjustel menetluse venimist
peab õiguskantsler tõsiseks probleemiks ning on varemgi rõhutanud taotluse lahendamisega viivitamisel Riigikohtu
lahendist tulenevat põhimõtet, et põhiõiguste piiramist ei saa õigustada pelgalt administratiivsete ja tehnilist laadi
raskustega ning koormusega riigieelarvele. 563
Õiguskantsler pidas oluliseks ja õigeks, et politsei selgitas avaldaja telefonikõnedele vastates kujunenud olukorda ning
asjaolusid, mis põhjustasid vastamise venimise ning avalduse Keskkriminaalpolitseile edastamise vajadust. On oluline,
et politsei poole pöördunud kodanik tunneks taoliste erakordsete ja töömahukate olukordade puhul pole teda puudutavat
küsimust peetud tühiseks, vaid sellega tegeldakse võimaluste piires. Avaldajale on tähtis, et ta saab vajadusel
menetluse käigu kohta asjakohast informatsiooni.
Kõiki eespool tooduid kaalutlusi arvesse võttes leidis õiguskantsler, et avaldusalusel juhul rikuti märgukirjale ja selgitustaotlusele
vastamise seaduses ette nähtud tähtaegasid ning teavitamiskohustust, kuid antud juhul oli taoline käitumine
mõistetav ja õigustatav, sest see tulenes politsei tööga ülekoormatusest aprillikuus toimunud rahutuste tõttu.
Sellegipoolest rõhutas õiguskantsler, et seaduses sätestatud tähtaegadest ja kodanike teavitamiskohustustest kinnipida-
196
558 Eesti õigekeelsussõnaraamat annab tähenduseks: barbaarne hävitamine, lõhkumine.
559 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html.
560 RKPJKo 17.02.2003, nr 3-4-1-1-03, punktid 12 ja 16: “Kuigi PS § 14 on sõnastatud objektiivselt, tulenevad sellest sättest ka subjektiivsed
õigused, sh üldine põhiõigus korraldusele ja menetlusele [...] Euroopa õigusruumis tunnustatud põhimõtete analüüs viib järeldusele, et PS-st
tuleneb isiku õigus heale haldusele, mis on üks põhiõigustest.”
561 Samas, lk 123.
562 Samas, lk 122.
563 RKPJKo 21.01.2004, nr 3-4-1-7-03, p 39: “Ebavõrdset kohtlemist ei saa õigustada pelgalt administratiivsete ja tehnilist laadi raskustega.
Ülemäärane koormus riigieelarvele on argument, mis on arvestatav sotsiaalabi ulatuse üle otsustamisel, kuid sellega ei saa õigustada puudustkannatavate
inimeste ja perekondade ebavõrdset kohtlemist.”