õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM<br />
Kaitseminister sõnas: “See otsus peab saama realiseeritud meie planeerimistsükli ühildamisel NATO planeerimistsükliga,<br />
see tähendab kaitseplaneerimisprotsessi korrastamise käigus ettevalmistatavas Sõjalise riigikaitse arenguplaanis<br />
2009–2018.” 346<br />
2. Auastme ülendamine<br />
Asi nr 7-4/070852<br />
(1) Õiguskantsleri poole pöördus kaitseväelane, kes tõstatas küsimuse auastme ülendamata jätmise õiguspärasuse kohta.<br />
(2) Avaldaja on veebli auastmes kaadrikaitseväelane, kes töötab LtVÕK Tapa Väljaõppekeskuses (edaspidi väljaõppekeskus).<br />
Väljaõppekeskuse ülem esitas 16.01.2006, 02.05.2006, 09.01.2007 ja 10.05.2007 esildised maaväe ülemale<br />
edastamiseks Kaitsejõudude Peastaapi avaldaja auastme ülendamiseks vanemveebliks, kuid kõrgemat auastet talle ei<br />
omistatud.<br />
Avaldaja pöördus õiguskantsleri poole leides, et hoolimata sellest, et ta on sellekohast informatsiooni väeosalt korduvalt<br />
küsinud, ei ole ta saanud teavet selle kohta, miks ei ole teda ülendatud kõrgemale auastmele.<br />
Õiguskantsler esitas teabe nõudmise väljaõppekeskuse ülemale ja kaitseväe juhatajale.<br />
4. OSA 3. OSA 2. OSA<br />
Väljaõppekeskuse ülem vastas, et on esitanud Maaväe staabile kokku neli järelepärimist: 14.07.2006, 04.08.2006,<br />
06.09.2006 ja 12.10.2006, kõik selle kohta, miks ei ole avaldajale omistatud vanemveebli auastet. Väljaõppekeskuse<br />
ülema sõnutsi ei ole vaatamata korduvatele järelepärimistele Maaväe staabist ühelegi esildisele või järelepärimisele vastatud.<br />
Teabe nõudmise vastusele lisatud dokumentidest nähtus, et väljaõppekeskuse ülem on oma 12.10.2006 järelpärimises<br />
väitnud, et väljaõppekeskusele teadaolevalt teostab Maaväe staap eelselektsiooni selles osas, kelle esildis saata<br />
edasi peastaapi ja kelle oma mitte.<br />
Kaitseväe juhataja teatas vastuses, et auastme andmise või mitteandmise puhul on tegemist haldusmenetlusega, mida<br />
teostatakse kaalutlusõiguse alusel. Juhataja selgitas, et kaalutlusõigust tuleb teostada HMS § 4 lõikest 2 tulenevalt<br />
kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärkide ning õiguse üldiste põhimõtetega, arvestades kõiki olulisi asjaolusid<br />
ning kaaludes põhjendatud huve.<br />
Vastuses selgitas kaitseväe juhataja ka auastme ülendamise esildise esitamise ning menetlemise protsessi: “[..] auastme<br />
ülendamise esildised koostatakse väeosa ülema poolt ning saadetakse väeliigi staapi, kus väeliigi ülem selle kooskõlastab.<br />
Väeliigi ülema poolt kooskõlastatud auastme ülendamise esildised edastatakse Kaitsejõudude Peastaabi (edaspidi<br />
KJPS) personaliosakonna teenistuskäigu jaoskonda menetlemiseks. Kõik taotlused vaatab läbi auastme ülendamise<br />
komisjon. […] ohvitseride ja allohvitseride auastme ülendamiseks esitamisel juhindutakse kaitseväeteenistuse seaduse<br />
§ 35, § 36 ja KJPS personaliosakonna ülema poolt kinnitatud täiendavatest kriteeriumitest. […] KJPS personaliosakonna<br />
ülem on oma ringkirjaga määratlenud ära täiendavad kriteeriumid, mida arvestada auastme ülendamise ettepaneku<br />
tegemisel. […] Täiendava regulatsiooni eesmärk on toetada kaitseväe juhatajat otsuse langetamisel läbi objektiivselt<br />
mõõdetavate indikaatorite ja seeläbi positsioneerida võtmepositsioonidele isikud, kes läbi sõjaväelise väljaõppe ja<br />
teenistuskogemuse aitavad saavutada kõige efektiivsemalt kaitseväele püstitatud riigikaitselisi eesmärke.”<br />
Kaitseväe juhataja selgitas veel, et avaldajale ei ole antud kõrgemat sõjaväelist auastet, kuna tal on sooritamata inglise<br />
keele taseme test ning puudub rahvusvahelise sõjalise operatsiooni teenistuskogemus. Juhataja lisas veel, et kaitseväelasi<br />
ja nende allüksusi tuleb auastme ülendamata jätmise põhjustest teavitada.<br />
Oma hilisemas teabe nõudmise vastuses leidis kaitseväe juhataja: “Auastme ülendamise kohta annab kaitseväe juhataja<br />
välja käskkirja, mis on kättesaadav kõigile kaitseväelastele ning seetõttu ei teavita kaitseväe juhataja esildisi esitanud<br />
väeliikide ülemaid nende ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta. Samuti ei ole kaitseväe juhatajal kohustust<br />
teavitada isikuid personaalselt auastme ülendamisest keeldumisest, kuna isikuid esitab auastme ülendamiseks<br />
väeosa ülem.” Kaitseväe juhataja lisas veel, et kaitseväe käsuliini järgi pöördutakse kõrgema ülema poole oma vahetu<br />
ülema kaudu. Kaitseväe juhataja möönis samas, et personaliküsimustes on väeosa personaliülematel õigus pöörduda<br />
kaitseväe käsuliini eirates otse KJPS personaliosakonna poole. Kaitseväe juhataja kinnitas oma vastuses, et temani ei<br />
ole jõudnud 02.05.2006 esitatud auastme ülendamise esildis.<br />
(3) Kaasuse põhiküsimus oli, kas auastme ülendamata jätmise otsus ja põhjused tuleb kaitseväelasele ja väeosale kirjalikult<br />
teatavaks teha.<br />
(4) Kuna kaitseväe juhataja on teabe nõudmise vastuses sedastanud, et auastme ülendamise otsustamise menetlus on<br />
haldusmenetlus, siis ei pidanud õiguskantsler vajalikuks seda analüüsida.<br />
KVTS § 35 lg 2 järgi on kaitseväelase auastme ülendamise esitamise tingimusteks: 1) vastav sõjaväeline väljaõpe või<br />
130<br />
346 Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.mil.ee/?id=2187.
Change language