õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM<br />
19.12.2007 esitas Vabariigi Valitsus Riigikogule menetlemiseks liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega<br />
seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on seletuskirja järgi reageerida olukorrale seoses liiklusturvalisusega<br />
ning näha ette selgemad ja efektiivsemad abinõud liiklussüütegude avastamiseks ja rikkujate mõjusaks<br />
karistamiseks. Eesmärgi saavutamiseks loob eelnõu muuhulgas võimalused automaatsete liiklusjärelevalveseadmete<br />
abil fikseeritud liiklusnõuete rikkumiste menetlemiseks ning muudab mootorsõiduki joobes juhtimise eest vastutusele<br />
võtmise aluseid (karistuse suurus on sõltuvuses joobe raskusest) ja karistusi (väärteo- ja kuriteokaristused). Lisaks soovitakse<br />
eelnõuga muuta seni väärteo eest vaid lisakaristusena kohaldatav juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristuseks.<br />
Eelnõu kohta arvamuse avaldamiseks pöördusid õiguskantsleri poole eelnõu väljatöötamise faasis nii Justiitsministeerium<br />
ja pärast eelnõu Vabariigi Valitsuses heakskiitmist ka Riigikogu õiguskomisjon. Oma arvamuses võttis<br />
õiguskantsler seisukoha, et eelnõu kõige olulisemaks küsimuseks põhiõiguste riive aspektist on automaatse liiklusjärelevalve<br />
süsteemi rakendamisega kaasnev kirjaliku hoiatamismenetluse kord. Eelnõus ettenähtud kirjalik hoiatamismenetlus<br />
riivab eelkõige PS § 22 lõikes 2 sätestatud põhiõigust, mille järgi keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud<br />
oma süütust tõendama, ning PS §-s 14 sätestatud põhiõigust korraldusele ja menetlusele. Põhiõiguste riive seisneb<br />
selles, et eelnõu kohaselt luuakse alus hoiatustrahvi määramiseks isikule, kes ei pruugi olla väärteo toimepanija ega<br />
süüdi rikkumise toimepanemises. Õiguskantsler märkis oma arvamuses, et eelnõu järgi on kirjalikus hoiatamismenetluses<br />
sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale määratav hoiatustrahv karistus materiaalses mõttes. Samas<br />
möönis õiguskantsler, et Riigikohus on varasemalt võtnud seisukoha, et sõiduki omaniku parkimisreeglite rikkumise<br />
presümeerimine juhul, kui tegelikku rikkujat ei tuvastata, on lubatav selliste rikkumiste väheohtliku iseloomu, rikkumiste<br />
suure hulga ja lihtsate tehiolude tõttu ökonoomse ja efektiivse menetlemise huvides. 231 Isikute elu, tervise ja<br />
vara kaitse kaudu liiklusohutuse tõstmise on legitiimne ja kaalukas eesmärk, mille puhul on ka Euroopa Inimõiguste<br />
Kohus teatud tingimustel lugenud lubatavaks tõendamiskoormise ümberlükkamist. Lõppkokkuvõttes võttis õiguskantsler<br />
seisukoha, et eelnõus on vaja selgelt määratleda hoiatustrahvi õiguslik olemus, millega seondub ka juriidilisele<br />
isikule kuuluva sõidukiga toimepandud liiklusrikkumisele reageerimise õiguslik korraldus. Teiseks tõi õiguskantsler<br />
välja vastuolu õigusselguse põhimõttega ühe eelnõus ettenähtud normi osas, millest sõltub nii sõiduki omaniku või<br />
vastutava kasutaja õiguste riive intensiivsus kui ka riive vajalikkus: kas saavutatakse ühelt poolt menetlusökonoomia ja<br />
teisalt sanktsiooni rakendamise kaudu liiklusohutuse tõus. Kolmanda probleemina tõi õiguskantsler välja selle, et eelnõus<br />
on ebapiisavalt sätestatud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja õiguste kaitseks vajalik menetluslike garantiide<br />
regulatsioon, sh rikkumise toimepannud isiku jäädvustamise võimalus ning hoiatustrahvi vaidlustamise kord ja selle<br />
tagajärjed. Õiguskantsler soovitas tõsiselt kaaluda automaatse kiirusjärelevalve rakendamisel sõiduki juhi jäädvustamise<br />
nõude kehtestamist. See võimaldaks tõsta menetluse efektiivsust liikluskaamerate kasutamise abil ja kohaldada<br />
sanktsiooni, mis tugineb suuremal määral süülise vastutuse põhimõttele. Ühtlasi tagatakse sõiduki mitterikkujast<br />
omaniku või vastutava kasutaja õiguste väiksem riive.<br />
Kõnealuses eelnõus täpsustatakse ka joobe tuvastamise korda. Õiguskantsler pidas seda positiivseks, sest sellega luuakse<br />
PS §-st 11 tulenevale põhiõiguste ja -vabaduste piiramise seadusliku aluse põhimõttele ja PS §-st 13 tulenevale<br />
õigusselguse põhimõttele vastav alus joobe tuvastamiseks ka väljaspool liiklusjärelevalvet. Õiguskantsleri ettepanekule<br />
tuginedes täiendati eelnõud joobeseisundi mõiste defineerimisega politseiseaduses.<br />
Riigikogu õiguskomisjonile saadetud arvamuses analüüsis õiguskantsler lisaks eelnõus väljapakutud varaliste õiguste<br />
konfiskeerimise regulatsiooni. Kuigi õiguskantsler ei pidanud tsiviilkäibes oleva vara (sh isikule kuuluvate õiguste)<br />
konfiskeerimist süüteo toimepanijalt põhiõiguste seisukohalt võetuna mõeldamatuks lahenduseks, leidis ta, et eelnõus<br />
väljapakutud kujul varaliste õiguste konfiskeerimisel võidakse väga intensiivselt sekkuda avaliku võimu poolt eraõiguslike<br />
isikute keerulistesse ja mitmepalgelistesse lepingulistesse suhetesse. Seetõttu soovitas õiguskantsler kaaluda<br />
varaliste õiguste konfiskeerimise regulatsiooni eelnõust väljajätmist või sätete põhjalikku ümbertöötamist.<br />
Õiguskantsler juhtis justiitsministri tähelepanu väärteo eest uue põhikaristuse juhtimisõiguse äravõtmisel probleemile,<br />
mis puudutab alla 18-<strong>aasta</strong>sele isikule määratavat väärteokaristust. KarS § 44 lõikest 5 tulenevalt ei saa alla 18-<strong>aasta</strong>st<br />
isikut karistada rahalise karistusega, kui tal puudub iseseisev sissetulek. KarS § 47 väärteo eest mõistetava rahatrahvi<br />
puhul sellist piirangut ette ei näe. See viib olukorrani, et alla 18-<strong>aasta</strong>st isikut, kelle väärteomenetlust otstarbekusest<br />
tulenevalt ei lõpetata, saab sageli karistada üksnes arestiga. Juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena eeldab loa olemasolu<br />
ning liiklusrikkumise toimepanemist, rahatrahvi määramisega iseseisva sissetuleku puudumisel kaasneb sageli<br />
KarS § 72 alusel tasumata rahatrahvi asendamine (asendus)arestiga. Õiguskantsler leidis, et kui liiklusrikkumistele<br />
efektiivseks reageerimiseks peetakse vajalikuks laiendada karistuste valikut, tuleks muuhulgas kaaluda üldkasuliku töö<br />
kui väärteokaristuse ühe alternatiivi rakendamise võimalikkust.<br />
4. OSA 3. OSA 2. OSA<br />
1.10. Võrdne kohtlemine<br />
30.05.2007 võttis Riigikogu menetlusse Justiitsministeeriumi ettevalmistatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu, mis<br />
pidi üldseadusena looma võimalikult ulatusliku kaitse diskrimineerimise eest ning andma inimesele õiguste kaitse<br />
võimaluse. 2004. <strong>aasta</strong>st tegutseb Eestis täitevvõimust sõltumatu soolise võrdõiguslikkuse volinik. Võrdse kohtlemise<br />
231 RKPJKo 22.02.2001, nr 3-4-1-4-01, p 13. Vt ka R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Tallinn 2004,<br />
lk 386.<br />
75
Change language