õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

Ülevaade õiguskantslerile seadusega pandud muude ülesannete täitmisest
Järelevalve tulemused avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevuse üle:
• ettepanek rikkumise kõrvaldamiseks (32 menetlust);
• soovitus õiguspärasuse ja hea halduse tava järgimiseks (49 menetlust);
• lahendatud institutsiooni poolt menetluse käigus (31 menetlust);
• seisukoht õigusrikkumise puudumise kohta (77 menetlust).
Joonis 6. Isikute, asutuste, organite tegevuse kontrollimiseks algatatud asjamenetluste tulemid
2.3. Erimenetlused
Erimenetlusi oli aruandeaastal 72 ehk 4,1% asjamenetluste üldarvust ja 15,2% sisuliste menetluste üldarvust.
Võrreldes 2006. aastaga oli erimenetlusi vähem. 2006. aastal algatati 86 erimenetlust, mis moodustas 5,4% asjamenetluste
üldarvust.
Erimenetlused jagunevad järgmiselt:
• õigustloova akti kohta põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses arvamuse andmise menetlus (13 menetlust);
• Riigikogu liikme arupärimisele ja kirjalikule küsimusele vastamise menetlus (üheksa menetlust);
• kohtuniku distsiplinaarmenetluse algatamise menetlus (16 menetlust);
• lepitusmenetlus eraisikute diskrimineerimisvaidluse lahendamiseks (kolm menetlust);
• arvamused õigusaktide ja muude dokumentide eelnõudele (17 menetlust);
• muu seadusest tulenev tegevus (13 menetlust).
4. OSA 3. OSA
Joonis 7. Erimenetluste jagunemine
2.4. Menetlusse võtmata jäetud asjamenetlused
Avalduse laekumisel hindab õiguskantsler seda. Ta jätab avalduse läbi vaatamata, kui selle lahendamine ei kuulu tema
pädevusse. Sel juhul selgitab ta avaldajale, milline institutsioon või asutus antud küsimusega tegeleb. Avalduse võib
läbi vaatamata jätta, kui see on ilmselgelt alusetu või kui avaldusest ei selgu, milles avaldaja õiguste või hea halduse
tava rikkumine seisneb.
Õiguskantsler jätab avalduse läbi vaatamata ka siis, kui avalduses käsitletud asjas on jõustunud kohtuotsus, samal ajal
toimub kohtumenetlus või kohustuslik kohtueelne kaebemenetlus (nt kui kaebust menetleb individuaalse töövaidluse
lahendamise komisjon või muu selline kohtueelse kaebemenetluse organ). Õiguskantsler ei saa ega tohi dubleerida
nimetatud menetlusi, kuna õiguskantsleri poole pöördumise võimalus ei ole õiguskaitsevahend. Pigem on tegemist
petitsiooniorganiga, kellel puudub otsene võimalus kasutada sunnivahendit. Õiguskantsler lahendab isikute õiguste
rikkumise asju, kui isikul ei ole õiguskaitsevahendeid või neid ei ole võimalik mingil põhjusel kasutada (nt kohtusse
kaebamise tähtaeg on möödunud).
Õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata ka juhul, kui isikul on võimalik esitada vaie, kasutada muid õiguskaitsevahendeid
või kui toimub vaidemenetlus või muu mittekohustuslik kohtueelne menetlus. Nendel juhtudel on
tegu kaalutlusõiguse alusel tehtava otsustusega, mis arvestab iga konkreetse pöördumise asjaolusid.
322
Õiguskantsler võib jätta avalduse läbi vaatamata samuti siis, kui see on esitatud pärast ühe aasta möödumist ajast, mil
isik sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Üheaastase tähtaja kohaldamine on õiguskantsleri otsustada