õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
Õiguskantsler tõstis esile, et seadusega tuleb reguleerida ka see, kuidas ühendada planeerimismenetlus ning keskkonnamõjude
strateegiline hindamine ja riskianalüüs, samuti vajab planeerimisseadus ümbertegemist ohtlike veostega
seotud ohtude tõttu. Planeerimisseadus näeb ette riiklikult tähtsate objektide planeerimise erikorra. Kaaluda tuleb
PlanS § 32 muudatust, et lisada riiklikult tähtsate ehitiste hulka ka avalikult ja ohtlike veoste veoks kasutatav raudteetrass
(arvestades kavandatavat Tallinna raudtee ümbersõitu).
Kaaluda tuleb detailplaneeringu kehtivuse tähtaja sätestamist. Seaduse tasandil on oluline reguleerida täpselt ehitusmääruse
instituut ning anda kohalikele omavalitsustele selge sõnum, mida ehitusmäärus võib sisaldada ja mida mitte.
Mõelda tuleb täpsustava sätte lisamisele, et ehitusmäärusega ei saaks seada maakasutusele ja ehitusele tingimusi.
Õiguskantsler leidis, et tuleb piirata juhtusid, millal planeeringu koostamise korraldamist ei tohi anda üle planeeringust
huvitatud isikule. Kehtiva regulatsiooni järgi ei tohi eraõiguslik isik olla planeeringu tellijaks looduskaitse ja
muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud
üldplaneeringuga või linnaosadega linnades vastavuses linnaosa kehtestatud üldplaneeringuga. Nimistusse tuleks lisada
ka miljööväärtuslikud alad ning ranna- ja kalda piiranguvööndid. Samuti tuleb välistada detailplaneeringu koostamise
edasivolitamise võimalus juhul, kui puudub kehtestatud üldplaneering.
Kui detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut, peab avalikkust asjaolust informeerima, kuid
kehtiv planeerimisseadus sellesisulist nõuet ei sätesta. Selline lünk võib kaasa tuua olukorra, et isikud, usaldades kehtivas
üldplaneeringus kehtestatut, ei oska huvi tunda neile tähtsa detailplaneeringu menetluse vastu. 471
4. OSA 3. OSA 2. OSA
Ehitusseaduse mõttes ei piisa nõuetekohaseks ehitamiseks vaid EhS §-s 12 nimetatud nõuete järgimisest. Ehitamine
peab toimuma kooskõlas hea ehitustavaga, tagama materiaalselt õiguspärase ehitise valmimise ning ehitusettevõtja
peab olema ka vastutav rikkumiste eest, mida ta oleks saanud vältida oma professionaalsetest eriteadmistest ja heast
ehitustavast lähtuvalt. Kaaluda tuleb ehitise arhitektuurse keskkonda sobivuse nõude kehtestamist ehitusseaduses, sest
see võimaldab kohalikul omavalitsusel tagada ühtlasem ja korrapärasem linnakujundus ning legitimeerib kohaliku
omavalitsuse tegevuse ehitise nõuetele välisilme osas.
Kuigi ehitise või selle osa lammutamise näol on tegemist ulatusliku põhiõiguse riivega, ei sätesta kehtiv seadus õigusvastase
ehitise lammutamise ega nõuetega kooskõlla viimise ja vastava asendustäitmise üksikasjalikku regulatsiooni.
Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt peab ehitusseadus sätestama üheselt mõistetavad alused ehitise lammutamise
nõudmiseks. Ehitise rekonstrueerimise mõistet tuleb täpsustada selliselt, et selle alla ei jääks ehitise lammutamist, uue
hoone püstitamist ega rekonstrueeritava hoone mahtude olulist suurendamise võimalust rekonstrueerimise sildi all.
Ehitusseadus sätestab omanikujärelevalve instituudi. Omanikujärelvalvet teostav ettevõte on kohustatud teavitama
rikkumistest või võimalikust rikkumisest ehitise omanikku, kuid tal ei ole kohustust teavitada kohalikku omavalitsust
(EhS § 50 lg 2). Õiguskantsler leidis, et kohustus teavitada kohalikku omavalitsust muudaks ehitusjärelevalve
teostamise tõhusamaks. Õiguskantsler pööras ka tähelepanu asjaolule, et omanikujärelevalve kohustuste eiramisega ei
kaasne hetkel omanikujärelevalve teostaja vastutust.
Segane on ehitusseadusest tulenevate projekteerimistingimuste ning ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste
sisu, regulatsioon jääb siinkohal ebamääraseks. Riigikohus on rõhutanud, et nagu halduse igasugusel tegevusel, peab
PS §-st 3 tulenevalt ka projekteerimistingimustega isikule piirangute kehtestamisel olema seaduslik alus. Vähemalt
üldisel tasandil olema sätestatud seaduses, eeskätt ehitusseaduses, mida võib projekteerimistingimustega reguleerida. 472
Õiguskantsler märkis, et lisaks tuleb selguse huvides ühtlustada seaduses mõisted “projekteerimistingimused”, “ehitise
arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused” ning “ehitise arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused”. Ehitusseaduses
sätestatud sunnivahendeid (sunniraha ja karistusmäärad) tuleb tõhususe ja tõsiselt võetavuse säilitamiseks karmistada.
Õiguskantsleril on hea meel tõdeda, et Vabariigi Valitsus suhtub ehitus- ja planeerimisõiguse põhjalikku ja süsteemsesse
läbitöötamise vajadusse täie tõsidusega. Vabariigi Valitsuse 2007.–2011. aasta tegevusprogrammis 473 on ühe eesmärgina
esile tõstetud ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimine ühtseks ehitusseadustikuks. Õiguskantsleri esindaja
osales eksperdina töögrupis, mis tegeles planeerimisseaduse regulatsiooni analüüsimisega ja muutmisega 474 .
Puudujäägid õigusaktides väljendusid ka õiguskantsleri järelevalvemenetlusse jõudnud vaidlusküsimustes. Näitena
võib siin taas tuua nn Sakala kaasuse.
Järgnevalt on esitatud ülevaade üksnes neist kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust puudutavatest kaasustest, mis käsitlevad
kohaliku omavalitsuse üldist korraldust (nt Tallinna avaliku korra eeskirja põhiseaduspärasus) või vahetult
regionaalministri vastutusala küsimusi (nt külavanema regulatsiooni piisavus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses).
Kaasused ja neis käsitletud probleemid, kui need on olnud seotud mõne konkreetse ülesande täitmisega on
esitatud vastava ministeeriumi teemavaldkonna all.
172
471 K. Pikamäe. Ehitusmäärusest detailplaneeringuni. – Juridica 2006, nr 7, lk 451 jj.
472 RKHKo 04.05.2006, nr 3-3-1-28-06, p 12.
473 Vt p 18.4.
474 Regionaalministri 25.04.2007 käskkirjaga nr 1.1-3-2/14L moodustatud töögrupp.