29.10.2014 Views

õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM<br />

koormab ebamõistlikult haldusaparaati ning toob kaasa viivitusi kohtueelsetes menetlustes ning kohtumenetlustes.<br />

(5) Tulenevalt eeltoodust esitas õiguskantsler sotsiaalministrile märgukirja, milles tegi ettepanekud muuta sotsiaalministri<br />

22.06.2004 määrust nr 85 “Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku<br />

ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord” viisil, mis arvestaks kriminaalmenetluse<br />

seadustikust tuleneva volitusnormiga ning laiendaks määruse kehtivust ka tõenditele, mille adressaadiks on<br />

uurimisasutus ja prokuratuur ning samuti töötada viivitusteta välja ja kehtestada menetlustoimingule väljakutsutud<br />

isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm eesmärgiga<br />

tagada nii menetlejat kui ka menetlusosalisi rahuldava dokumendi väljastamine.<br />

Sotsiaalminister teatas vastuses õiguskantsleri märgukirjale, et ministri 22.06.2004 määrus nr 85 “Menetlustoimingule<br />

väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja<br />

väljaandmise kord” viiakse vastavusse kriminaalmenetluse seadustikust tuleneva volitusnormiga hiljemalt 2008. <strong>aasta</strong><br />

esimesel poolel. Samaks ajaks lubas sotsiaalminister välja töötada ning kehtestada ka menetlustoimingule väljakutsutud<br />

isikule tema või tema lähedase isiku raske haigestumise korral tervishoiutöötaja poolt tõendi väljastamise tingivad<br />

kriteeriumid ning väljastatava tõendi vormi. Käesoleva ülevaate koostamise ajal kehtis määrus endises redaktsioonis. 770<br />

14. Kontrollkäik Aa Hooldekodusse (OÜ-sse Häcke)<br />

Asi nr 7-9/071015<br />

4. OSA 3. OSA 2. OSA<br />

(1) Õiguskantsler korraldas 18.06.2007 oma-algatuslikult etteteatamata kontrollkäigu ning 02.08.2007 teise oma-algatusliku<br />

plaanilise kontrollkäigu Aa Hooldekodusse, mille käigus tutvuti põhiõiguste ja vabaduste tagamisega asutuses.<br />

Aa Hooldekodu on üldtüüpi hooldekodu, milles hooldusteenust pakub OÜ Häcke (juhatuse esimees Ilmar Köök).<br />

Kontrollkäigu ajal viibis hooldekodus juhatuse esimehe sõnul 182 klienti. Äriregistri andmetel on OÜ Häcke tegevusaladeks<br />

muuhulgas vanurite hooldus ja sotsiaaltöö.<br />

(2) Õiguskantsler kontrollis, kas hooldekodu tugevdatud järelevalvega osakonnas isikute liikumisvabaduse piiramine<br />

on õiguspärane, kas klientide eraldusruumi paigutamine toimub nõuetekohaselt ning kas eraldusruum vastab nõuetele.<br />

Samuti kontrollis õiguskantsler, kas psüühilise erivajadusega isikute suunamisega üldhooldekodusse toimub<br />

põhiõigustega kooskõlas, kas rehabilitatsiooniteenus on kättesaadav ning kas maavanem on teostanud nõuetekohast<br />

kontrolli hooldusteenuse kvaliteedi üle.<br />

(3.1) Hoolekandeasutuses piirangute kehtestamise võimalused on nimetatud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 20<br />

ja nende piirangute rakendamise kord on kehtestatud sotsiaalministri määrusega. Piiranguteks on liikumisvabaduse<br />

piiramine ning teistest hoolealustest eraldamine.<br />

Hoolekandeasutustes võib isikuid teistest eraldada ainult sotsiaalministri 30.05.2002 määruses nr 82 “Hoolekandeasutuses<br />

piirangute rakendamise kord” (piirangute rakendamise kord) §-s 4 nimetatud tingimuste esinemisel.<br />

Piirangute rakendamise korra § 4 lg 1 sätestab, et hoolekandeasutuses viibivat isikut võib eraldada psühhiaatrilise abi<br />

seaduse (PsAS) § 11 lõikes 1 sätestatud asjaolude esinemise kahtluse korral või avaliku korra rikkumisel, kui see on<br />

ainuke võimalus vältida isiku tekitatavat vahetut ja tõsist ohtu enesevigastusele või vägivallale teiste isikute vastu või<br />

nende varale.<br />

PsAS § 11 lg 1 käsitleb tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi osutamist. Nimetatud sätte kohaselt võetakse<br />

isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda<br />

või jätkatakse ravi, tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral:<br />

1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida;<br />

2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut;<br />

3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.<br />

Piirangute rakendamise korra § 4 lg 1 sätestab täiendavalt, et isiku eraldamine on hoolekandeasutuses lubatud kuni<br />

kiirabi või politsei saabumiseni.<br />

Iga eraldamisjuhtumi korral tuleb põhjendada eraldamise vajadust otsusega, mille allkirjastab hoolekandeasutuse<br />

juht või tema asendaja. Otsus peab olema põhjendatud ning igakordselt tuleb kaaluda vahetu ja tõsise ohu esinemist.<br />

Samuti kehtestab piirangute rakendamise korra § 4 lg 2 nõude, et eraldatud isikut tuleb hoida hoolekandeasutuse<br />

töötaja pideva järelevalve all.<br />

Mõlema visiidi käigus uuris õiguskantsler eraldamisotsuste põhjendusi ning tunnistas nähtu põhjal, et mitmed eraldamisotsustes<br />

toodud põhjendused ei olnud kooskõlas piirangute rakendamise korra §-s 4 kehtestatud nõuetega.<br />

Piisavaks põhjenduseks ei saa pidada viidet asjaolule, et klient oli purjus, jooksis alasti koridoris, urineeris avalikult<br />

284<br />

770 Seisuga 01.06.2008.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!