õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
tõrkeid. Varasemalt koguti statistilisi andmeid kohtulahendite andmebaasist KOLA, mis aga ei võimalda võtta välja
eraldi informatsiooni hagi tagamise kohta.
(3) Kõnealusel juhul oli oluline leida vastus küsimusele, kas hagi tagamise avalduselt kautsjoni nõudmine on kooskõlas
isiku õigusega tõhusale menetlusele enda kaitseks ja sellest tuleneva kohtusse pöördumise õigusega.
(4.1) PS § 15 lg 1 ls 1 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.
Nimetatud lause sätestab üldise õiguse kohtulikule kaitsele, mis on hädavajalik PS §-s 10 välja toodud õigusriigi
printsiibi realiseerumise tagamiseks. Põhiseaduses, seadustes ja muudes õigusaktides sisalduvad õigused ja vabadused
oleksid kasutud, kui õigustatud isikutel puuduks tegelik võimalus neid õigusi maksma panna, vajaduse korral ka erapooletu
ja tõhusa kohtumenetluse kaudu.
Riigikohus on leidnud, et PS § 15 lõikes 1 sätestatud põhiõigust – õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise
korral kohtusse – ei saa lugeda tegelikult realiseerituks, kui riik ei astu samme kohtuotsuste täitmise tagamiseks. 264
Viimane võib toimuda mitmesuguste õiguslike (nii tsiviil- kui kriminaalõiguslike) vahendite abil. Sellest tulenevalt on
korduvalt ka rõhutatud, et PS §-de 13, 14 ja 15 koostoimest tuleneb isiku õigus tõhusale õiguskaitsevahendile – õigus
kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebust kohtule kui ka riigi
kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane (kohtu)menetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse. 265
Õigust tõhusale menetlusele enda kaitseks ja selle ühte osa – kohtusse pöördumise õigust kui põhiõiguseid reguleerib
Eesti jaoks siduv Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK), milles sätestatud ning Euroopa
Inimõiguste Kohtu praktikas konventsiooni põhjal välja arendatud põhimõtteid peavad riigid õigusaktide loomisel
arvestama. EIÕK art 6 näeb ette igaühe õiguse oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või talle esitatud kriminaalsüüdistuse
üle otsustamise korral kohtusse pöördumiseks ning sätestab nõuded õiglasele kohtulikule arutamisele. Euroopa
Inimõiguste Kohus on mitmes kohtuasjas sedastanud, et art 6 ei puuduta ainult õigust kohtusse pöörduda ja nõudeid
kohtumenetlusele, vaid hõlmab ka kohtuotsuste täitmist. 266 Kohtu hinnangul on mis tahes kohtu langetatud kohtuotsuse
täitmine osa artiklis 6 nimetatud “kohtuliku arutamise” mõistest. Lisaks tuleneb EIÕK artiklist 13 isiku
subjektiivne põhiõigus tõhusale menetlusele enda kaitseks. Õigus tõhusale menetlusele võib olla riivatud, kui kohtumenetluse
lõpptulemuseks olevat otsust ei ole võimalik reaalselt täita või see on ülemääraselt raske.
Eeltoodust tuleneb, et isikul on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile nii kohtumenetlust algatades, selle jooksul kui
ka kohtuotsuse täitmise faasis. Esmajoones tähendab see, et riik peab kehtestama reeglid kohtuotsuste täitmiseks, sh
sundtäitmise võimalused. Kuid ainuüksi kohtuotsuste (sund)täitmise võimaluse loomine ei taga alati kohtuotsuse täitmist.
Samavõrd oluline on ette näha mehhanismid, mis võimaldavad vajadusel astuda samme tulevase kohtuotsuse
täitmise kindlustamiseks juba enne otsuse langetamist. Arvestades tsiviilkäibe kiirust tänapäeval, mis tänu e-riigistumisele,
st elektrooniliste andmebaaside jms arengule pidevalt kasvab, muutuvad üha olulisemaks ka kohtu tegutsemiskiirus
ning -võimalused (nt hagi tagamise abinõude rakendamine), et ennetada võimalikku hageja õiguste rikkumist
kohtuotsuse täitmise faasis.
Hagi tagamine on üks tsiviilkohtumenetluse toimingutest, mille eesmärgiks on ennetada hageja õiguste rikkumist
tulevikus, tagades kohtuotsuse täitmise. Kohtusse pöördumise võimalusest ning õiglasest ja tõhusast kohtumenetlusest
ei ole kasu, kui lõpuks saavutatav kohtuotsus ei ole täidetav. Teatud juhtudel on vaja rakendada kostjat piiravaid
abinõusid juba enne kohtuotsuse tegemist, et ära hoida pahatahtlikku vara võõrandamist vms kostja poolt. Seetõttu ei
ole võimalik nõustuda justiitsministri eespool toodud seisukohaga, et hagi tagamine ei kujuta endast olulist menetluslikku
garantiid hageja jaoks. Kuigi tegemist on tõepoolest erandliku õiguskaitsevahendiga, on hagi tagamise võimalus
siiski äärmiselt oluline menetluslik õigus, mille piiramise korral võib tulemusetuks muutuda kogu järgnev kohtumenetlus.
Seetõttu on hagi tagamise võimaluse olemasolu, aga samavõrd ka selle menetlusliku abinõu kättesaadavus
menetlusosalistele vältimatud tingimused kohtusse pöördumise õiguse realiseerimiseks. Järelikult ei ole PS §-dest 13
ja 14 ning § 15 lõikest 1 tulenev põhiõigus tõhusale (kohtu)menetlusele enda kaitseks tagatud juhul, kui hagi tagamise
võimalus puudub üldse või kui see on seatud sõltuvusse tingimustest, mis raskendavad oluliselt selle kasutamist,
muudavad ülemääraselt keerukaks või praktiliselt võimatuks. Hagi tagamise avalduse esitamisele kehtestatud kautsjoni
tasumise nõue on üheks selliseks tingimuseks, kuna sõltuvalt kautsjoni suurusest võib see muutuda ületamatuks takistuseks
kohtuotsuse täitmise tagamiseks hagi tagamise avalduse esitamisel.
Eelneva kokkuvõtteks võib öelda, et põhiseadusest ning EIÕK-st tulenev õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks on
4. OSA 3. OSA 2. OSA
264 RKKKo 07.12.2000, nr 3-1-1-103-00, p 6.2.1.
265 Vt nt RKPJKo 22.02.2001, nr 3-4-1-4-01, p 11; 14.04.2003, nr 3-4-1-4-03, p 16; 17.05.2007, nr 3-4-1-11-07, p 4; samuti järgmised Riigikohtu
üldkogu otsused ja määrused: 22.12.2000, nr 3-3-1-38-00, p 19, 17.03.2003, nr 3-1-3-10-02, p 17; 28.04.2004, nr 3-3-1-69-03, p
24; 27.06.2005, nr 3-3-1-1-05, p 20; RKKKm 15.12.2006, nr 3-1-1-110-06, p 13.1.
266 Vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 19.03.1997 otsus asjas Hornsby v. Kreeka, p 40: “However, that right [art 6] would be illusory if a Contracting
State’s domestic legal system allowed a final, binding judicial decision to remain inoperative to the detriment of one party. It would be inconceivable
that Article 6 para. 1 (art. 6-1) should describe in detail procedural guarantees afforded to litigants - proceedings that are fair, public and
expeditious - without protecting the implementation of judicial decisions; to construe Article 6 (art. 6) as being concerned exclusively with access to
a court and the conduct of proceedings would be likely to lead to situations incompatible with the principle of the rule of law which the Contracting
States undertook to respect when they ratified the Convention […]. Execution of a judgment given by any court must therefore be regarded as an
integral part of the “trial” for the purposes of Article 6 (art. 6)[…].”
87