õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
moodustasid ombudsman’i asjad veidi üle poole (252 asja). Absoluutarvult oli ombudsman’i asju 2007. aastal ligikaudu
sama palju kui 2006. aastal, ent ombudsman’i menetluste osakaal kõigist õiguskantsleri menetlusse võetud asjade koguarvust
on seejuures võrreldes 2006. aastaga tõusnud (2006. aastal 46,8%). 2007. aastal oli isikute avalduse alusel
alustatud asju 201 ja omainitsiatiivi asju 51. Tuntavalt on tõusnud omaalgatuslike menetluste arv.
Suurema osa õiguskantsleri ombudsman’i tegevusest moodustab järelevalve selliste ministeeriumite ja asutuste üle,
mille tegevus seondub vahetumalt isiku põhiõigustega ning kus põhiõiguste piiramise tõenäosus on suurem. Seetõttu
on käesolevas ülevaates nende ministeeriumite tegevust kajastatud ka suuremal määral. Ennekõike on sellisteks ministeeriumiteks
Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium ja Siseministeerium. Esimese valitsemisalasse kuulub hulk
tervishoiu- ja hoolekandeasutusi, Justiits- ja Siseministeeriumi haldusalas on arvukalt kinnipidamisasutusi. Seega on
nende kolme tegevust käesolevas ülevaate osas käsitletud kõige enam: Sotsiaalministeeriumi tegevusest kajastatud
12 asjamenetlust ja seitse kontrollkäiku, Justiitsministeeriumi tegevusest 21 menetlust ja kolm kontrollkäiku ning
Siseministeeriumi tegevusest 15 menetlust ja neli kontrollkäiku.
1. Õiguskantsler riigi ennetusasutusena
18.02.2007 jõustus õiguskantsleri seaduse muudatus, millega pandi talle ÜRO piinamise ning muu ebainimliku või
inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastase konventsiooni (edaspidi ÜRO piinamise vastane konventsioon)
fakultatiivse protokolli artiklis 3 sätestatud riikliku ennetusasutuse ülesanded.
4. OSA 3. OSA 2. OSA
Eesti Vabariik ühines ÜRO piinamise vastase konventsiooniga (UNCAT 10.12.1984) 26.09.1991 ja see jõustus
20.11.1991. Osundatud konventsioon on üks tähtsamaid ÜRO inimõiguste kaitse konventsioone, mille eesmärk on
ennetada piinamise ja muude inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside kasutamist terves maailmas.
Eesti kirjutas ÜRO piinamise vastase konventsiooni fakultatiivsele protokollile (edaspidi protokoll) (OPCAT
18.12.2002) alla 21.09.2004, protokoll jõustus 27.11.2006.
Protokolli art 4 lg 1 ls 1 kohaselt käsitletakse kinnipidamiskohana kõiki kohtasid, kus hoitakse või võidakse hoida
isikuid, kellelt on võetud vabadus kas avalikku võimu teostava asutuse korralduse alusel, sellise asutuse toetusel või
sõnaselgel või vaikival nõusolekul. Art 4 lg 2 sätestab: “Protokollis tähendab “vabaduse võtmine” kohtu-, haldus- või
muu ametiasutuse korraldusel isiku mis tahes vormis kinnipidamist, vangistust või paigutamist riiklikku või eraõiguslikku
järelevalveasutusse, kust isikul ei ole lubatud oma tahte järgi lahkuda”. Seega on riikliku ennetusasutuse
põhitegevuseks olevate kontrollkäikude objektiks lisaks riiklikele kinnipidamisasutustele ka kõik teised asutused, kus
viibivate isikute vabadus on avaliku võimu korraldusel, toetusel või nõusolekul piiratud. Riigi ennetusasutuse tegevus
laieneb kõigile institutsioonidele, kus isikute vabadust piiratakse.
Õiguskantsleri ülesandeks riikliku ennetusasutusena on võidelda piinamise või muu inimväärikust alandava kohtlemise
ning karistamise vastu kinnipidamiskohtades. Vastavalt protokolli artiklile 19 peavad riigi ennetusasutusele olema
tagatud õigus külastada kinnipidamiskohti ja kontrollida nendes viibivate kinnipeetud isikute kohtlemist. Samuti
peab ennetusasutusel olema võimalus esitada asjaomastele ametiasutustele soovitusi kinnipidamistingimuste ja vabaduse
kaotanud isikute kohtlemise kohta ning teha ettepanekuid ja tähelepanekuid vastavate õigusaktide ja nende
eelnõude kohta.
Protokolli art 23 järgi kohustuvad protokolli osalisriigid avaldama ja levitama riigi ennetusasutuste aastaaruandeid.
Kuna õiguskantsler ja tema nõunikud on kinnipidamiskohti varasematel aastatel regulaarselt külastatud ja nende tegevuse
kohta täitevvõimule soovitusi andnud, siis on tegutsemine riikliku ennetusasutusena tihedalt seotud tegevusega
isikute põhiõiguste järgimise üle järelevalve teostamisel. Seepärast on kajastatud õiguskantsleri tegevust ombudsman’i
ja riikliku ennetusasutusena koos.
2007. aasta oli õiguskantsleri kui riikliku ennetusasutuse tegevuse esimene aasta, mille vältel kasvas võrreldes eelneva
aastaga kontrollkäikude arv peaaegu neli korda. Korrastati kinnipidamisasutuste külastamise metoodikat ning viidi see
kooskõlla riiklikule ennetusasutusele kohaste ja rahvusvahelises praktikas välja kujunenud nõuetega. Kontrollkäikudele
on senisest enam kaasatud erialaeksperte, samuti on asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide abil arenemas piinamise,
ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise ennetamine kinnipidamisasutustes. Teavitamaks kinnipidamiskohti
õiguskantsleri uutest ülesannetest, pöördus õiguskantsler kirjaga kõigi kinnipidamiskohtade poole, milles
selgitas enda õigusi ja riikliku ennetusasutuse tegevuse aluseks olevaid õigusnorme.
2007. aastal tegi õiguskantsler oma nõunikega suuremad kontrollkäigud kahte erikooli, nelja psühhiaatrilisse raviasutusse,
kolme vanglasse, välismaalaste väljasaatmiskeskusesse ning mitmetesse politsei arestimajadesse.
40
Eeskätt kajastub õiguskantsleri tegevus riigi ennetusasutusena käesolevas ülevaates nende ministeeriumite valitsemisala
jaos, mille valitsemisalas on kinnipidamisasutusi protokolli art 4.2 tähenduses. Justiitsministeeriumi valitsemisala
jaost saab lugeja ülevaate õiguskantsleri piinamise ja ebainimliku kohtlemise vastasest tegevusest vanglates viibivate
isikute kohta, Siseministeeriumi valitsemisala jaost politsei arestimajades ja välismaalaste kinnipidamise kohtades ning