õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
(2) Õiguskantsler kontrollis, kas lastele on tagatud eakohane hooldusteenus, kas rehabilitatsiooniteenus on lastele kättesaadav
ning kas halastuskodu järgib oma tegevuses õigusaktides kehtestatud nõudeid.
(3.1) Halastuskodu vastusest kontrollkäiku ettevalmistavale küsimustikule selgus, et kahekümne ühest halastuskodus
viibivast hoolealustest oli lapsi (alaealisi) üheksa. Hoolealuste toimikutega tutvumisel ilmnes, et vanemliku hoolitsuseta
ning seeläbi SHS § 15 ² lg 1 alusel riiklikule asenduskoduteenusele õigustatud on üheksast lapsest vaid neli.
Hoolekandeasutuste liigid on ammendava loeteluna välja toodud SHS § 18 lõikes 1. Selle sätte kohaselt võib alaline
laste ööpäevaringne hooldamine toimuda asenduskodus, koolkodus või noortekodus (alates 15-aastased lapsed)
ning ajutine ööpäevaringne hooldus varjupaigas. Täiendavalt on § 18 lõikes 1 nimetatud veel puuetega isikute hoolekandeasutustena
tugikodu, mis on kodus elavatele puuetega isikutele päevast või perioodilist ööpäevast hooldamist
pakkuv asutus. Raske vaimse puudega isikute joaks on elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks mõeldud veel ka
erihooldekodud.
Halastuskodu ei liigitu ühekski eelnimetatud asutustest. Hoolealuste vanusest lähtuvalt ei saa halastuskodu pidada lasteasutuseks,
sest suurem osa hoolealuseid on täisealised ning vajaksid hooldusteenust erihoolekandeasutustes. Paraku
ei ole Sotsiaalministeerium kehtestanud täpsemaid nõudeid erinevatele (laste) hoolekandeasutustele, mistõttu on hoolekandeasutuse
liigi määratlemine raskendatud.
Sotsiaalhoolekande seadus sätestab (§ 18 lõiked 2 ja 3), et ööpäevased hoolekandeasutused peavad olema üldjuhul
eraldi lastele, vanuritele, vaimuhaigetele, vaimsete puuetega täiskasvanutele ja teistele sotsiaalselt mittetoimetulevatele
isikutele. Kuid vajadusel võib valla- või linnavolikogu luua segatüüpi ööpäevaseid hoolekandeasutusi, kus on erinevat
hooldamist vajavatele isikute jaoks eraldi osakonnad.
Hoolealuste suurtest ealistest erinevustest lähtuvalt ei ole halastuskodus tagatud kõigile hoolealustele nende iga, tervislikku
seisundit ja arengu iseärasusi arvestav ning samas arendav tegevus. Halastuskodu praegused ruumid ei võimalda
luua kahte erinevat osakonda lastele ja täiskasvanutele.
Eeltoodust tulenevalt tegi õiguskantsler FIE Tamara Luigasele ettepaneku viia asutuse tegevus kooskõlla SHS § 18
lõikega 2 viisil, mis tagab kõigi halastuskodu hoolealuste eale ja seisundile vastava hooldusteenuse.
Õiguskantsler soovitas Ida- Viru maavanemal abistada ja toetada FIE Tamara Luigase Puudega Laste Halastuskodu
ümberkorraldamist, lähtudes maakonna sotsiaalteenuste arenguperspektiividest.
Ühtlasi soovitas õiguskantsler sotsiaalministril välja töötada erinevate hoolekandeasutuste tegevust reguleerivad sätted,
mis täpsustaksid erinevate asutuse liikide eesmärke, tegevuse sisu ning osutatavale teenusele esitatavaid üldisi nõudeid.
(3.2) Halastuskodu hoolealused on kõik isikud, kellel on vastavalt SHS § 11² lõikele 1, õigus riigi rahastatavatele
rehabilitatsiooniteenustele. Halastuskodu vastusest kontrollkäiku ettevalmistavale küsimustikule selgus, et rehabilitatsiooniplaanid
on koostatud vaid neljale hoolealusele. Kontrollkäigul ilmnes ka, et rehabilitatsiooniteenuse kättesaamine
ei olnud korraldatud ning hoolealustele mingeid rehabiliteerivaid teenuseid ei osutatud.
Eeltoodust tulenevalt tegi õiguskantsler FIE Tamara Luigasele ettepaneku korraldada viivitamatult rehabilitatsiooniplaanis
märgitud teenuste kättesaamine kõigile hoolealustele.
(4) Kontrollkäigu tulemusel tegi õiguskantsler isikute põhiõiguste tagamiseks soovituse FIE Tamara Luigasele, Ida-
Viru maavanemale ning sotsiaalministrile. Ettepanekute ja soovituste täitmise üle teeb õiguskantsler järelkontrolli
kuue kuu möödudes ettepanekute tegemisest.
16. Kontrollkäik SA Tartu Ülikooli Kliinikum psühhiaatriakliinikusse
Asi nr 7-9/070049
(1) Õiguskantsler korraldas 21.02.2007 omal initsiatiivil kontrollkäigu SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse.
4. OSA 3. OSA 2. OSA
Kliinik tegutseb alates 1999. aastast SA Tartu Ülikooli kliinikumi struktuuriüksusena. Kliiniku tegevuse eesmärkideks
on ambulatoorse ja statsionaarse psühhiaatrilise abi kindlustamine, teaduspõhine psühhiaatriaalane ja kliinilise
psühholoogia alane diplomieelne ja -järgne väljaõpe ning täienduskoolitus ning erialavajadustest lähtuvad teaduslikud
fundamentaal- ja rakenduslikud uuringud spetsialiseerunud osakondade baasil. Kliinikus on kolm osakonda:
akuutpsühhiaatria osakond, psühhiaatria osakond ja lasteosakond. Peamiselt osutatakse tervishoiuteenuseid Lõuna-
Eesti piirkonna elanikele, lastepsühhiaatria puhul ka Ida-Viru elanikele.
Psühhiaatriakliinikus on kokku 90 statsionaarset voodikohta. Akuutosakonnas on voodikohti 38, millest kaheksa voo-
287