õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA RIIGIKOGU
saadud infot kasutatakse tõendina. Sellisel juhul peaks üldjuhul teavitatama ka isikut, kelle suhtes toimingut ei tehtud,
kuid kelle eraelu puutumatust toimingu tegemine riivas (nt kõne pealtkuulamisel vestluse teine osapool). Samuti on
halduskohtusse pöördumise võimalus isikutel, kelle suhtes on teostatud varjatud toiminguid seoses teenistuse asumise
või mingi loa saamisega, sest sellisel juhul on isik andmete kogumise faktist teadlik. Muudel juhtudel peab arvestama,
et kuigi üldreeglina on kõigis seadustes sätestatud isiku teavitamine, kelle suhtes toiming tehti või kelle põhiõigusi
sellega riivati, siis nii KrMS § 121, JAS § 29 kui ja JTS § 17 järgi võib teavitamise mitmetel hinnangulistel asjaoludel
edasi lükata ja kui teavitamist välistav alus ei lange ka pika aja möödudes ära, on võimalik, et teavitamist lõppastmes ei
toimugi. Sellisel juhul on kohtulik järelevalve välistatud, ning paratamatult tekib küsimus, et kuidas tagatakse kontroll
selle üle, kas teavitamine on edasi lükatud põhjendatult. Seetõttu tuleb kaaluda, kas rikkumiste ärahoidmiseks ei peaks
olema nähtud ette välise kontrolli nõue (nt Riigikogu erikomisjoni või kohtu teavitamise kaudu). Kriminaalmenetluses
teavitamise edasilükkamisel on prokuratuuri loa kaudu see osaliselt sätestatud (KrMS § 121), kuigi seadus jätab lahtiseks,
kuidas toimub edasilükkamise aluste jätkuva esinemise või äralangemise regulaarne kontroll.
Osaliselt kompenseerib isiku kaebeõiguse riivet kohtulik eelkontroll, mis seisneb kohtu loa andmises konkreetsete
jälitustoimingute sooritamiseks. PS §-st 43 tulenevalt on sõnumi saladuse riive formaalseks eelduseks alati kohtu luba.
Seetõttu ei ole otstarbekas üles loetleda muudes seadustes sisalduvaid norme, mis taasesitavad sõnumi saladust piirava
toimingu tegemise kontekstis kohtu loa nõuet. Küll on oluline välja tuua, et seadustes sisaldub ajaline piirang ehk see,
kui kauaks maksimaalselt kohus võib anda loa sõnumi pealtkuulamiseks või -vaatamiseks. Kui asjaolud õigustavad
jälitustoimingu jätkamist pärast lubatud tähtaega, tuleb kohtult taotleda uus luba. Kehtivas õiguses on kohtule antud
eelkontrolli õigus ja piiratud seeläbi jälitus- või julgeolekuasutuse tegevusvabadust ka kuriteo tõkestamise eesmärgil
julgeolekuasutuse varjatud sisenemisel PS §-ga 33 kaitstavale territooriumile (JAS § 27 lg 1) ning kriminaalmenetluses
kuriteo matkimisel (KrMS § 112 lg 3) ja eluruumi või muusse valdusesse sisenemisel seoses tehniliste abivahendite
paigaldamise või eemaldamise või jälitustoimingu teostamise vajadusega (KrMS § 114 lg 3).
Kuna kohtuliku eelkontrolli pädevus on seotud isikute põhiõigusi kõige enam riivavate jälitustoimingute lubamisega,
siis saab siinkohal üksnes nõustuda Veneetsia Komisjoni raportis väljatoodud ja eelnevalt juba kajastatud mõttega 186 ,
et õiguslik raamistik peab võimaldama ka kontrollida, kui põhjendatud on ühe või teise kohtuniku antud jälitustoimingu
luba. 187 Kuna kontrollimatuid riigitegevuse valdkondi ei tohi olla, siis olgu märgitud, et järelevalve kohtulubade
andmise üle saab kuuluda kas ekspertide (nt aruandekohustusega Riigikogu erikomisjoni ees) või ombudsman’i
järelevalve alla.
5.2.4. Sõltumatu ametiisiku ehk ombudsman’i kontroll
Vastavalt ÕKS §-dele 19 ja 33 on õiguskantsleri pädevuses kontrollida, kas riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus
või organ, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik järgib
põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava. ÕKS § 19 lg 1 järgi on igaühel õigusekantsleri
poole pöördumise õigus oma õiguste kaitseks. Samuti on õiguskantsleril ÕKS § 11 1 lg 1 järgi ametikohajärgne õigus
juurdepääsuks riigisaladusele ja salastatud välisteabele Eesti Vabariigi põhiseadusega ja seadustega ning nende alusel
antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks. 188 Lisaks on ÕKS § 27 lg 1 alusel õiguskantslerile antud asja
menetlemise käigus vaba juurdepääs järelevalvealuste asutuste poolte valduses olevatele dokumentidele ja muule materjalile
ning kohtadele. Asutus või isik peab võimaldama õiguskantsleril tingimusteta ja viivitamata saada ligi asutuse või
isiku valduses olevaid dokumentidele ja materjalidele ning pääseda asjaomasesse kohta (ÕKS § 27 lg 1 ls 2). Tulenevalt
jälitustegevusega seotud materjalide salastatusest võib õiguskantsleri tegevuse jaoks probleemiks osutuda vaid see, mis
ulatuses saab menetluse käigus tuvastatud asjaolusid ja kogutud teavet edastada õiguskantsleri poole pöördujale.
Seega hõlmab õiguskantslerile seadusega antud pädevus kontrolli jälitus- ja julgeolekuasutuste tegevuse seaduslikkuse
ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamise üle. Üksikute järelevalve toimingute puhul võib küll tekkida tõlgendamisprobleeme
juhul, kui vastavas erisättes on konkreetselt loetletud pädevad asutused ja õiguskantslerit seal mainitud ei
ole. Näiteks ESS § 113 lg 8 sätestab, et jälitus- või julgeolekuasutuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks on õigus
tutvuda sõnumi kaasaskantavasse jälitusseadmesse ülekandmise taotlustega ja sõnumi tsentraliseeritud jälgimisseadmesse
ülekandmise korral säilinud logifailidega üksnes prokuratuuril ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil.
Õiguskantslerile seda õigust expressis verbis antud ei ole. Võttes arvesse õiguskantslerile pandud kohustusi ja
nende kohustuse täitmiseks antud volitusi, on õiguskantsleri õigus kontrollida järelevalvealuse asutuse tegevust logifailide
kontrollimise kaudu tuletatav põhiseadusest ja õiguskantsleri seadusest, tõlgendades eelviidatud pädevusnorme
nende koosmõjus. Õigusselguse põhimõttest tulenevalt on soovitatav normi täiendada.
4. OSA 3. OSA 2. OSA 1. OSA
Oluline on välja tuua, et õiguskantsler võib menetluse alustada ka ilma isiku pöördumiseta, st omal algatusel
186 Viide 154.
187 Sama probleemipüstitus esitati Riigikogus hiljaaegu Riigikohtu esimees M. Raskile, kes leidis, et “[E]i kohtusüsteemi sisest ega välist järelevalvet
selle lubade andmise süsteemi või lubade andmise põhjendatuse üle ei ole[.]” ja et “[S]eda kas […] kohtunikud annavad lubasid põhjendatult
või mitte, saab kontrollida parlamendi komisjon.” Riigikogu toimetatud stenogramm 10.06.2008, pp 1 (Riigikohtu esimehe ülevaade
kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta), kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee.
188 Ombudsman’i sobivust jälitustegevuse üle seaduslikkuse järelevalve teostamiseks sellest aspektist on esile toodud ka Soomes. Vt J. Lindstedt
(viide 157), lk 1030.
33