õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ÕIGUSKANTSLER JA RIIGIKOGU<br />
netluses on seaduspärane, mistõttu kriminaalmenetlus lõpetati süüd välistava eksimuse tõttu teo keelatuses. 41<br />
Jälitus<strong>tegevuse</strong> seaduse toimet on mõjutanud ka isikuandmete varjatud kogumist reguleerivate teiste seaduste vastuvõtmine.<br />
Jälitus<strong>tegevuse</strong> seaduse reguleerimisala otsese kitsendamise kõrval ei ole kehtivas õiguskorras välistatud<br />
mitmete seaduste koosmõjust tulenev tõlgendamisvajadus ja tõlgendamisega kaasnevad raskused.<br />
4. OSA 3. OSA 2. OSA 1. OSA<br />
12<br />
Esmalt tuleb nimetada 01.03.2001 jõustunud julgeolekuasutuste seadust. Seaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud,<br />
et riigi julgeoleku tõhusaks tagamiseks julgeolekuasutustele antav õigus koguda vajalikku teavet ka viisil, mis piirab<br />
üksikisiku põhiõigusi ja vabadusi, erineb jälitus<strong>tegevuse</strong>st selle poolest, et siin on tegemist piirangutega kuritegude tõkestamisel,<br />
jälitus<strong>tegevuse</strong> puhul aga eelkõige nende avastamisel kriminaalmenetluse raames. Samuti sisaldus seletuskirjas<br />
lubadus, et lähitulevikus eraldatakse korrakaitseline ja karistusmenetluslik jälitustegevus ning selle tulemusena<br />
kaotatakse jälitus<strong>tegevuse</strong> seadus. 42<br />
Järgmise sammuna teabe varjatud kogumise süsteemi modifitseerimisel toodi 01.07.2004 jõustunud kriminaalmenetluse<br />
seadustikku nende jälitustoimingute regulatsioon, mis seisneb kriminaalmenetluses tõendite kogumises. Eelnõu<br />
algse versiooni ja selgitava seletuskirja kohaselt oleks jälitus<strong>tegevuse</strong> seadus jagatud kriminaalmenetluse seadustiku ja<br />
samal ajal menetletud julgeolekuasutuste seaduse vahel. Jälitus<strong>tegevuse</strong> seaduse kehtetuks tunnistamisega oleks ellu<br />
rakendatud “[…] praktikute ja teoreetikute hulgas ammu küpsenud arusaam, mille järgi jälitus<strong>tegevuse</strong> täiesti iseseisev<br />
reguleerimine lahutatuna oma taustsüsteemist pole otstarbekas”. 43 Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise<br />
seadusega jäeti jälitus<strong>tegevuse</strong> seadus siiski kehtetuks tunnistamata. Olulise sisulise muudatusena aga välistati kohtu<br />
luba nõudvate ja isikute põhiõigusi olulisemal määral riivavate jälitustoimingute tegemine kuritegude ennetamise ja<br />
tõkestamise eesmärgil tehtavas jälitusmenetluses (v.a kaks konkreetselt piiritletud erandjuhtu). 44 Tsiteerides tolleaegse<br />
justiitsministri sõnu eelnõu esimesel lugemisel Riigikogu täiskogus: “See on väga põhimõtteline seisukoht, mis tähendab<br />
lühidalt öeldes järgmist: kui riigil ei ole alust kahtlustada inimest kuriteo toimepanemises, siis ei saa riik ka<br />
inimese põhiõigusi nii intensiivselt piirata, nagu seda on jälituse erandtoimingud 45 .” 46<br />
Viimased arengud isikuandmete salajase kogumise ja töötlemise õigusliku regulatsiooni korrastamisel seonduvad<br />
valitsuse algatatud ja Riigikogu menetluses oleva kahe eelnõuga: korrakaitseseaduse eelnõu 47 ning kriminaalmenetluse<br />
seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 48 . Jälitus<strong>tegevuse</strong>ga on puutumuses ka 19.06.2008 Riigikogus<br />
vastuvõetud kaitseväe korralduse seadus 49 , mis sisaldab kaitseväeluure eesmärke ja volitusi, ning sellega seonduv<br />
kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja<br />
väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus 50 , mis muudab julgeolekukontrolli teostamise regulatsiooni kaitseväes.<br />
Sisemise rahu tagamise aspektist ja käesoleva artikli seisukohast on nendest värskelt vastu võetud seadustest asjassepuutuv<br />
üksnes julgeolekukontrolli teostamise osa.<br />
Vabariigi Valitsuse algatatud korrakaitseseaduse eelnõu seletuskirjas tõdetakse, et “[J]älitus<strong>tegevuse</strong> seadus on põhiseaduse<br />
seisukohalt probleemne, sest selles antakse jälitusasutustele liiga laiad volitused ning selle järgi on jälitusmenetluse<br />
alustamine ning jälitustoimingute teostamine võimalikud ilma selge eesmärgita.” 51 Kahjuks ei leia seletuskirjast täpsemat<br />
selgitust ega viidet analüüsile, millest nähtuksid kehtiva jälitus<strong>tegevuse</strong> seaduse probleemid. Korrakaitseseaduse<br />
eelnõu ühe eesmärgina on esile toodud jälitus<strong>tegevuse</strong> süsteemi korrastamise vajadus. Selle eesmärgi saavutamiseks<br />
eristatakse eelnõus väljapakutud regulatsiooniga seletuskirja järgi selgelt (1) kriminaalmenetluslik, st jälitustegevus<br />
41 Riigiprokuratuuri 26.03.2008 pressiteade “Riigiprokuratuur lõpetas sõjaväeluure uurimise”, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.prokuratuur.ee/34903.<br />
42 Julgeolekuasutuste seaduse eelnõu seletuskiri seisuga 12.04.2000, nr 359 SE, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee.<br />
43 “Siinjuures vajab rõhutamist asjaolu, et eelnõu järgi on võimalik jälitustoimingute läbiviimine kriminaalmenetluse raames ka juba enne konkreetsete<br />
kuriteotunnuste sedastamist. Sellise lahenduse sissetoomisega haakub eelnõu ka kontinentaalse kriminaalmenetluse üldise arenguga,<br />
mille kohaselt üha rohkem organiseeritud kuri<strong>tegevuse</strong>vastase võitlusega seonduvaid küsimusi lahendatakse kriminaalmenetluse, mitte materiaalse<br />
kriminaalõiguse raames.” Kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu seletuskiri seisuga 04.12.2000, nr 594 SE, kättesaadav arvutivõrgus:<br />
http://www.riigikogu.ee.<br />
44 “Seega väljendab § 12 muudatus selgelt seisukohta, et nn erandtoiminguid võib teha üksnes kriminaalmenetluses ning preventiivsel eesmärgil<br />
kinnipidamiskohas, samuti JAS-is sätestatud alustel ja korras.” Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri seisuga<br />
11.03.2004, nr 295 SE, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee.<br />
45 Erandtoimingute mõistet kasutati jälitus<strong>tegevuse</strong> seaduses kohtu luba nõudvate jälitustoimingute tähistamiseks enne 01.07.2004. Kohtu luba<br />
nõudvad jälitustoimingud on posti ja telegraafisaadetise varjatud läbivaatus (KrMS § 116), tehniliste sidekanalite kaudu edastatava teabe või<br />
muu teabe salajane pealtkuulamine või –vaatamine (KrMS § 118), kuriteo matkimine (KrMS § 119), samuti on kohtu eelnev luba vajalik<br />
siis, kui jälitustoiminguks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks või eemaldamiseks on vaja varjatult siseneda eluruumi või<br />
muusse hoonesse või sõiduvahendisse või arvutisse või arvutisüsteemi või arvutivõrku (KrMS § 114 lg 3). Vt ka JAS § 21 lg 1 ja JTS §-d 13 1<br />
ja 13 2 .<br />
46 Riigikogu toimetatud stenogramm 14.04.2004, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee.<br />
47 Korrakaitseseaduse eelnõu (viide 36).<br />
48 Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seisuga 09.06.2008, nr 286 SE, kättesaadav arvutivõrgus: http://<br />
www.riigikogu.ee.<br />
49 Kaitseväekorralduse seadus seisuga 19.06.2008 (vastuvõtmine), nr 202 SE, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee. Õiguskantsleri<br />
arvamus eelnõu, sh kaitseväeluure regulatsiooni kohta on saadetud Riigikogu riigikaitsekomisjonile 11.04.2008 kirjaga nr 10-<br />
3/0800538/00802523, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee.<br />
50 Kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku<br />
muutmise seadus seisuga 19.06.2008 (vastuvõtmine), nr 203 SE, kättesaadav arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee.<br />
51 Korrakaitseseaduse eelnõu seletuskiri (viide 36).
Change language