õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM<br />
mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõu välja töötamisega. Paraku ei saa õiguskantsler kõiki eelnõus<br />
kavandatud meetmeid heaks kiita. Negatiivse näitena võib siinkohal tuua Haridus- ja Teadusministeeriumile plaani<br />
muuta alaealise mõjutusvahendite seadust viisil, mis võimaldanuks karistuslikul eesmärgil eraldusruumi kasutamist<br />
sisekorraeeskirju rikkunud õpilaste vastu. 200 Selline muudatus oleks vastuolus põhiseadusega ning rikkunud oluliselt<br />
erikoolides viibivate laste õigusi, erikool ei ole samastatav alaealiste kinnipidamisasutusega, vaid tegemist on kasvatuse<br />
eritingimusi vajavate õpilaste õppeasutusega. Õiguskantsleri ja justiitsministri vastuseisu tõttu jäi eraldusruumi kasutamisõigus<br />
karistuslikul eesmärgil alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise eelnõust välja.<br />
Alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõuga ellu ei asenda erikoolide süsteemi reformi. Eesti<br />
vajab paindlikke ja tõhusaid meetmeid nii koolikohustust mittetäitvate kui ka õigusrikkumisi toime pannud laste<br />
mõjutamiseks ning abistamiseks. Seetõttu tuleb viivitamatult reformida terviklikult ja ajakohaselt erikoolide tegevust<br />
reguleerivat õigusnormistikku. Erikool peab olema tõhus ja toimiv.<br />
Enim ülevaateperioodi jooksul lahendatud haridusküsimusi puudutavatest menetlustest olid seotud õigusliku ebaselgusega<br />
ning kohalike omavalitsuste või riigi täitevorganite poolt seadusega antud volitusnormide täitmisega. Seega<br />
vajasid paljud menetlused õigusaktide seadusele ja põhiseadusele vastavuse kontrollimist. Kahjuks tuli lahendada ka<br />
mitmeid juhtumeid, kus laste põhiõigusi rikkusid lastega tegelevad erinevad institutsioonid, k.a koolid. Aruande<strong>aasta</strong>l<br />
kerkis esmakordselt üles küsimus, kas üldhariduskoolid töötlevad õpilaste ja nende vanemate isikuandmeid kooskõlas<br />
isikuandmete kaitse seadusest tulenevate nõuetega. Kokku menetles õiguskantsler aruande<strong>aasta</strong>l 65 hariduse valdkonda<br />
puudutavat küsimust. Aruande<strong>aasta</strong> menetluste põhjal võib järeldada, et lastega tegelevad institutsioonid ei järgi<br />
alati laste põhiõigusi. Põhiõiguste rikkumise võib tingida vähene teadlikkus nii laste õigustest kui ka põhiseaduses<br />
sätestatud isiku põhiõigustest. Seepärast leiab õiguskantsler, et laste õiguste tagamisele tuleb Eesti ühiskonnas jätkuvalt<br />
tähelepanu pöörata.<br />
Aruande<strong>aasta</strong> jooksul pidas õiguskantsler vajalikuks analüüsida Eesti kuues vanglas tegutsevate õppeasutuste tegevust.<br />
Üldjuhul saab vanglates omandada põhi- ja gümnaasiumi- ning kutseharidust. Paraku tegeleb vanglas õppetööga<br />
vaid murdosa kinnipeetavatest. Vähene osalus õppetöös on tõenäoliselt põhjendatav sellega, et enamasti ei ole vanglas<br />
viibivad inimesed koolikohustuse eas ning kinnipeetava jaoks on õppimisest tulusam tööd teha. Esiteks on kinnipeetavad<br />
madalalt motiveeritud haridust omandama. Teine oluline probleem on vanglate õppetingimuste tase. Edasiste<br />
arengute kujundamisel võiks lähtealuseks pidada senist vähest koostööd vanglate ja üldise haridussüsteemi vahel.<br />
2. Isikuandmete töötlemine koolis<br />
Asi nr 7-6/070505<br />
(1) Õiguskantsler kontrollis lapsevanema avalduse alusel kooli vastuvõtul täidetud tutvumisküsimustiku seaduslikkust.<br />
(2) Ühes Tallinna koolis tuli täita tutvumisküsimustik lapsevanematel, kelle lapsed kandideerisid 1. klassi. Vastuvõtt<br />
kooli toimus tutvumisuuringu alusel, mille osaks oli ka küsimustik. Tutvumisküsimustikku tuli märkida lapse ees- ja<br />
perekonnanimi, esitada andmed vanemate perekondliku ja majandusliku seisundi ning religioosse maailmavaate ja<br />
lapse tervisliku seisundi kohta.<br />
Õiguskantsleri poole pöördus avaldusega lapsevanem, kes soovis vastust küsimusele, kas selline tutvumisküsimustikus<br />
soovitud andmete kogumine on seaduslik.<br />
Õiguskantsler esitas teabe nõudmise koolile ja palus selgitada andmete kogumisel teostatavaid toiminguid lähtuvalt<br />
isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetest.<br />
Vastuses teabe nõudmisele esitas kool tutvumisküsimustiku ärakirja ning selle juurde kuulunud kirja “Tulevastele lapsevanematele<br />
2007”, milles oli põhjalikult selgitatud kooli tegevust ning kooli kasvatuslikke eesmärke. Kooli vastuse<br />
järgi oli tutvumisküsimustiku eesmärgiks saada teada paremini laste ja nende vanemate soove ja luua seeläbi ühtset<br />
koolikogukonda. Tutvumisuuringu näol soovis kool pakkuda lapsevanematele abi lapse eripära määratlemisel ja lapsele<br />
sobiva koolitee kavandamisel. Kooli arvates pidid lapsevanemad küsimustikule vastates analüüsima, kas koolis<br />
pakutav vastab nende kasvatuskontseptsioonile.<br />
4. OSA 3. OSA 2. OSA<br />
Küsimused pere majanduslike võimaluste kohta (küsimustikus tuli märkida, kas perekonna majanduslik seis on üle<br />
keskmise, keskmine või alla keskmise) pidid aitama koolil välja selgitada kaks igasse klassi võetavat last, keda kool<br />
saaks aidata nende sotsiaalsete probleemide tõttu. Küsimused religioosse maailmavaate kohta (küsimustikus tuli<br />
märkida, kas lapse vanemad peavad end kristlasteks või kas nad on kiriku liikmed ning kas nad järgivad igapäevast<br />
palveelu) olid selleks, et teada saada, kas kooli ja perekonna maailmavaatelised arusaamad ei ole vastandlikud.<br />
200 Alaealise mõjutusvahendite seaduse muutmise seaduse eelnõu, kättesaadav arvutivõrgus: http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&OTSIDOC_<br />
W=165512; versioon nr 1.<br />
43
Change language