õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

oiguskantsler.ee

õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

Mul on hea meel, et Sa avasid aastaülevaate! Jätka, sest see on väärt lugemine,

haarates endasse õiguskantsleri ühe aasta tegevuse paremiku.

Õiguskantsleri 2007. aasta aruanne kajastab õiguskantsleri institutsiooni aasta

tegevust, loomulikult koostajapoolse subjektiivse rõhuasetusega. Ja kuigi õiguskantsleri

institutsioon ja õiguslikud raamid sellele on järjepidevad ja samad,

piirdub 2008. aasta 10. märtsil ametisse astunud õiguskantsler Indrek Tederi

roll siinkohal aruande koostaja omaga, kes kasutab ühtlasi ära võimaluse seeläbi

avada oma rõhuasetusi ja veendumusi. Olles formaalselt limiteeritud kalendriaastaga,

on ülevaate lähtepunktiks ikka õiguskantsleri kui institutsiooni

järjepidevus. 2007. aasta aruanne on seega laiem, haarates endasse ka aruande

koostamise seisuga 2008. aastal toimunut ning ka märksa ajatumaid printsiipe.

Õiguskantsler kui põhiseaduse hoidja, demokraatia ja Eesti riikluse tasakaalustaja

sekkub siis, kui õiguses on vastuolu põhiseadusega või kui põhiõiguste

ja vabaduste piiramine ei ole kooskõlas põhiseadusega. Õiguskantsler ei ole

vastuolude tekitaja ega suurendaja, vaid konstruktiivne abimees probleemide

lahendamisel. Samas ei saa õiguskantsler probleeme ka summutada ega maha

vaikida.

Enamikul maailma väikerahvastel ei ole oma riiki. Ja kui on, siis ei pruugi see riik olla demokraatlik riik ega õigusriik.

Eesti riik on demokraatlik riik ja on ka õigusriik. See aga ei tähenda, et Eesti omariiklus selle demokraatlikul kujul

püsiks automaatselt, ilma konstruktiivse kriitika ja sekkumiseta. Ühiskonnas eksisteerivaid suuri ja väikeseid probleeme

paljastab demokraatia ja avatus. Selline avatus annab ka eelduse probleemide lahendamiseks. Reaalsuses peabki

riigi argipäev olema üks pidev probleemide lahendamine.

Väikeriik peab probleemide ja ülesannete lahendamisel olema eriti täpne ja hoolas. Kui suurriikidel on võimalus teha

vahel vigu ja eksida, siis väikeriigil puudub selline luksus. Selleks, et mingi viga või vale arengusuund ei kasvaks üle

suureks veaks, on põhiseadus näinud ette õiguskantsleri institutsiooni, kelle ülesanne on sekkuda ja destruktiivset

tõkestada.

Õiguskantsleri tegevuse laiem ja igavikulisem eesmärk on tagada põhiseaduse ja Eesti riikluse säilimine alaliselt.

Tagada, et Eesti ei oleks juhuslik riik, mis sõltuvalt maailma vägivallatõmblustest kaob või tekib. Tagada, et vastavalt

meie ühisele tahtele eksisteeriks Eesti riik ja Eesti põhiseadus ka pärast järgmist 90 aastat.

Kahtlemata ei pruugi õiguskantsleri resoluutne ja põhimõttekindel sekkumine igaühele alati meeldida. Meeldidapüüdmine

ei ole ka õiguskantsleri ülesanne. Õiguskantsler ei ole kaupmees, kes vajaks kaubale reklaami. Õiguskantsler

ei tooda kaupa, ei müü õigust ega kauple õigusega. Ka puudub tal vajadus koguda hääli. Seega on õiguskantsler vaba

lähtumaks põhiseadusest ja seadustest.

2007. aastal tõusetus Eesti ees jätkuvalt ja senisest reljeefsemalt rahvusliku julgeoleku temaatika. Õiguskantsler on

sekkunud mitmete selleteemaliste seaduseelnõude valmimisse konstruktiivse kriitikaga, nagu näiteks korrakaitseseaduse

eelnõu menetluse puhul Riigikogus ja kaitseväe korralduse seaduse eelnõu ettevalmistamisel.

Alati on teravalt päevakorral põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Õiguskantsleri poole on pöördunud paljud isikud, kelle

põhiõigusi ja -vabadusi on põhjendamatult piiratud. Õiguskantsler tegi arvukaid kontrollkäike asutustesse, kus peetakse

või võidakse inimesi nende tahte vastaselt kinni pidada. Olgugi et kinnipeetavate elutingimused on muutunud

suures plaanis aasta-aastalt paremaks, on siiski endiselt liiga palju juhtumeid, mis annavad muretsemiseks põhjust.

Demokraatia on küll sõnades populaarne, kuid on osutunud tegelikus maailmas pigem elitaarseks, seda ei ole jagunud

kõigile. Ka meie lähikonnast võib leida riike ja suurriike, kus sellisest luksuslikust elukorraldusest – demokraatiast

– terav puudus on, kui pidada luksuseks Eesti põhiseaduseski tagatud inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitset, võimalust

vabalt avaldada oma arvamust ning kaitset oma varale, kaitset elule, kaitset piinamise eest. Selle nimel, et

sellest luksusest saaks iseenesestmõistetavus, peame jätkuvalt pingutama.

Õiguskantsleri oluline ülesanne on seegi, et põhiseaduses sätestatud demokraatia põhimõte ei muutuks pelgalt juristide

arutelude klaaspärlimänguks, vaid oleks selgelt ja arusaadavalt olemas meile kõigile. Teatud lihtsaid tõdesid peab õiguskantsler

pidevalt kordama ja nende järgimist nõudma – alati tuleb kaitsta demokraatiat, alati on seda liiga vähe.

Toon aruandest esile artikli jälitustegevuse legitiimsetest eesmärkidest ja seaduslikkuse kontrollist. Artikkel annab

analüütilise õigusliku ülevaate Eesti ühiskonnas müstifitseeritud jälitustegevusest. Kuna selles käsitletud temaatika on

ülearuandeline ja ajaliselt tunduvalt pikema tähendusega, siis annab see rajajooned mitmeteks järgnevateks aastateks.

Õigusselget lugemist ja arusaamist!

Teie

Indrek Teder Tallinnas 14. juulil 2008

More magazines by this user
Similar magazines