õiguskantsleri 2007. aasta tegevuse ülevaade

ÕIGUSKANTSLER JA TÄITEVVÕIM
RHS § 121 lõigete 1 ja 6, § 69 lg 1 ja § 129 vastavust põhiseadusele, leides, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse taotlejal ei olegi alati reaalselt võimalik menetluses tehtud otsust ei haldus- ega ka kohtumenetluses
vaidlustada. Õiguskantsler pöördus menetluse käigus taas teabe nõudmisega Rahandusministeeriumi poole, märkides,
et riigihangete seaduses sätestatud vaidlustamisõigus ei saa olla deklaratiivne ja näiline, vaid isikule peab olema tagatud
reaalne kaitse hankija võimaliku omavoli eest, seda nii kohustuslikus kohtueelses kui kohtulikus menetluses. PS § 15
kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Riigihankeseaduse eesmärk
(RHS § 1) on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine
ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Reaalse vaidlustamisvõimaluse
puudumisel ei ole eesmärgi saavutamine tagatud.
Rahandusminister möönis oma vastustes probleemide olemasolu ning märkis, et tulenevalt õiguskantsleri pöördumistest
on minister mõlemal juhul ette valmistanud riigihangete seaduse sätteid muutva seaduse eelnõu, millega püütakse
01.05.2007 jõustunud riigihangete seaduse rakendamisega ilmnenud probleemid lahendada. Õiguskantsler leidis, et
kuna Rahandusministeerium oli astumas konkreetseid samme nii RHS § 38 lg 1 punktist 4 tuleneva ebaproportsionaalse
piirangu kõrvaldamiseks kui ka kaebeõiguse tagamiseks (eelnõud olid menetluste ajal jõudnud kooskõlastusringile),
oli mõistlik ja otstarbekas jätta ülalmärgitud seaduse põhiseadusega kooskõlla viimise ettepanek Riigikogule
(ÕKS § 17) tegemata. 453
Oma varasemates tegevuse ülevaadetes on õiguskantsler korduvalt käsitlenud kaebusi kohaliku omavalitsuse tegevuse
peale seoses maamaksusoodustuste ja -vabastuste andmisega (MaaMS § 11). Õiguskantsleri tegevuse tulemusena
pöördus Rahandusministeerium 12.01.2006 märgukirjaga MaaMS § 11 tõlgendamisest Eesti Linnade Liidu ja Eesti
Maaomavalitsuste Liidu poole, selgitades, kuidas anda maksuvabastust nii, et see ei oleks vastuolus põhiseadusega.
Ometi tõi ka käesolev ülevaateaasta kaasa avalduse, milles paluti õiguskantsleril hinnata kohaliku omavalitsuse maamaksuvabastuste
kooskõla maamaksuseaduse ja põhiseadusega.
Üheks õiguskantslerile seadusega pandud ülesandeks on anda põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses arvamus.
Rahandusministeeriumi valitsemisalasse puutuvalt esitas õiguskantsler 2007. aastal Riigikohtule oma arvamuse kahes
asjas.
Pakendiaktsiisi asjas leidis õiguskantsler, et pakendiaktsiisi seaduse alates 27.01.2000 kuni 31.12.2004 kehtinud redaktsiooni
§ 2 p 7 riivas nii PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust kui ka §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust, kuid
eelkõige PS §-st 113 tulenevat üldist maksupõhiõigust. Õiguskantsleri hinnangul ei olnud PakAS § 2 p 7 volitusnorm
formaalselt kooskõlas PS § 3 lg 1 lausega 1, § 94 lõikega 2 ja §-ga 113 ning seetõttu ei olnud põhiseadusega kooskõlas
ka volitusnormi alusel antud rahandusministri 07.03.1997 määrus nr 24, millega kinnitati “Eesti kaupade nomenklatuuri
rubriigid, millesse kuuluvad karastusjoogid”. Riigikohus tunnistas PaKAS § 2 p 7 mainitud redaktsiooni ning
rahandusministri määruse põhiseadusega vastuolus olevaks. 454
Etenduste käibemaksumäära asjas leidis õiguskantsler, et KMS § 15 lg 2 p 6 on põhiseadusega vastuolus osas, milles
see ei võimalda maksustada 5%-lise käibemaksumääraga etenduse või kontserdi korraldamist riigi-, munitsipaal- või
eraetendusasutuse või rahvusooperi poolt, kui riigi, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid
ei moodusta etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10%. Käibemaksu soodusmäära
rakendamine oli seatud sõltuvusse riigi-, valla- ja linnavõimu või sihtasutuse Eesti Kultuurkapital subjektiivsetest
otsustest ning etendusasutusel ei olnud võimalik kontserdi korraldamise ajal eelarvetulu proportsioone ette näha.
Järelikult ei olnud kõik maksuõigussuhte elemendid seaduses ammendavalt kirjas. Vaidlustatud norm oli kehtestatud
kõrgkultuuri ning avalikes huvides tegutsevate etendusasutuste toetamise ja soodustamise eesmärgil, kuid see oli
ebaproportsionaalne ettevõtlusvabaduse piirang, sest eesmärke oli võimalik saavutada isikut vähem koormavate abinõudega.
Üht ja sama laadi kultuuriteenust pakkuvaid etenduste korraldajaid võidi maksustada erinevalt ning täiesti
erinevaid etendusi (kõrg- ja massikultuuri) sarnaselt, seega oli tegemist etenduste korraldajate ebavõrdse kohtlemisega.
Riigikohus tunnistas käibemaksuseaduse § 15 lg 2 p 6 vastavas osas põhiseadusevastaseks ja kehtetuks. 455
2. Maamaksuvabastused Kohtla-Järvel
Asi nr 6-4/061539
(1) Õiguskantsler viis avaldaja pöördumise alusel läbi järelevalvemenetluse Kohtla-Järvel kehtivate maamaksuvabastuste
õiguspärasuse kohta.
4. OSA 3. OSA 2. OSA
(2) Kohtla-Järve Linnavolikogu võttis 11.10.2006 vastu määruse nr 58 “Maamaksuvabastuse andmise ulatus ja kord”
(maamaksuvabastuse andmise kord), millega muu hulgas otsustas:
Ҥ 1. Vabastada maamaksust alates 01.01.2007.a kuni 31.12.2008.a:
453 Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu (170 SE) võeti Riigikogus vastu 13.03.2008 ja see jõustus 28.03.2008.
454 RKPJKo 26.11.2007, nr 3-4-1-18-07.
455 RKPJKo 26.09.2007, nr 3-4-1-12-07.
167